Keelendi levik ei saa hindamisel ainumääravaks olla. Laialt levinud ja visa võib olla keelevigagi, nt abonoment pro abonement, milleenium pro millennium, töödata pro töötada, teenendada pro teenindada. Arvandmed igasuguste variantide leviku kohta on kasulikud teada, ent ühtlasi on siin kerge tekkima usk, et statistiline enamus määrabki kõik. Et eks õige ole see, kuidas "kõik" räägivad. Kasutussagedust näitavaid arve tuleb käsitada siiski ainult ühe tegurina soovituste andmisel. Olulisem on keelendite sobivus keele üldstruktuurisse. (lk 30)
Kui normija valib rööpkeelendite hulgast ühe välja ja kirjutab selle keelekollektiivile norminguna ette, saavad ülejäänud rööpkeelendeist sellest päevast peale keelevead. Nende osa keele arenemises loetakse lõppenuks, nt 1953. a VÕS keelas ära lühendkuju peagu, mis pika peaaegu kõrval on keeles palju sobivam kui häirivalt mitmetähenduslikpea. Kahe (või rohkema) keelendi vabas võistluses selguks, kas üks jääb peale või ei loobu keelekollektiiv kummastki. Kui aga areng muudes suundades peale normingu on ära lõigatud, siis on juba raske öelda, mis kõik võinuks olla või tulla. Keeleprognooside tegemine pole kergem ilma prognoosimisest. (lk 41)
