Salakaup

Proosa

• Niiviisi lebades, tardunud pilk juhitud läbi akna, pole d'Artagnan enam sõjamees, d'Artagnan pole enam paleeohvitser, vaid lihtsalt väikekodanlane, kes kuidagi oleskleb lõunasöögist õhtusöögini ja õhtusöögist magamaminekutunnini. Ta on üks neist tublidest luustunud ajudest, kus ei leidu paigakest ainsagi mõttekese jaoks, sest mateeria luurab nii tigedalt arukuse väravatel ja valvab, et salakaubana mõttevarjugi koljusse ei toodaks.
  • Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 393

• Feeney säras. "Te olete väga tähelepanelik, härra komandör! Sellise haisu sisse võiks ju peita ükskõik mida." Hetke pärast vaatas ta Vimesile otsa ja küsis: "Komandör?"

Paistis, et Vimes vaatas temast otse läbi. Vimes ütles: "Te jõuate veel kaugele, ülemkonstaabel Upshot. Teeme siis tünni päris tühjaks, eks?"

Ta ei teadnud, kust see mõte tuli. Võib-olla torkas see talle pähe elementaarsete reeglite pärast. Kui juba salakaupa vedada, kuhu siis piir tõmmata? Milline on sinu turg? Kuidas saada kaaluühiku kohta parimat hinda? Ta tõstis tubakapakke välja - ja üks pakk, peaaegu päris põhjas, oli teistest tuntavalt raskem. Üritades näoilmet muutumatuna hoida, ulatas Vimes paki Feeneyle ja lausus: "Ma oleksin tänulik, kui te koos härra Dave'iga selle paki lahti teeksite ja ütleksite, mida te seal sees näete." (lk 201)

• Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012