Mine sisu juurde

Kristiina Reidolv

Allikas: Vikitsitaadid

Kristiina Reidolv (sündinud 17. veebruaril 1978 Tartus) on eesti kultuurikorraldaja ja teatrijuht.

Intervjuud[muuda]

  • Teatriajalugu uurides olen märganud, et erateatreid sünnib eriti palju kas majanduskriisi või -buumi aegadel. 1990. aastate alguse Eesti iseseisvuse taastamise ajal, kui muutus ühiskondlik formatsioon, majandus oli kriisis ja teatrite külastatavus langes poole võrra, tuli peale erateatrite esimene laine. Teine laine vallandus 2000. aastate alguse majandustõusuga, kolmas aga 2008. aasta kriisiga. Kui on kriis, satub tööjõuturule palju töötuid näitlejaid, kes asutavad oma erialal jätka­miseks uusi truppe. Majandusbuumi ajal on aga nõudlus nii suur, et kõik rabavad kõigest väest.
  • Üha enam repertuaariteatrite näitlejaid otsustab vabakutselise staatuse kasuks, ning seda mitte töötuks jäämise tõttu, vaid seepärast, et neile meeldib teistsugune töövorm. Eesti Näitlejate Liidu liikmetest on ligi pool vabakutselised.
  • Nii või teisiti, mis põhjusel ka vabakutseliseks hakatakse, on selge see, et neid tuleb aina juurde. Iseasi, kas sellest saab järeldada, et meil koolitatakse liiga palju näitlejaid. Inglismaal või Ameerikas on konkurents palju-palju karmim. Püramiidi põhi peabki olema lai, et saaksid kasvada ka kõrged tipud.
  • Paraku on kunstiline tase otseselt seotud rahaga: palju sõltub sellest, kui palju on teatril raha lavastuste väljatoomiseks. Kui anda erateatrile suure lavastuse väljatoomiseks kultuurkapitali kaudu 3000 eurot, siis on keeruline konkureerida repertuaariteatrite mitmekümneid kordi suurema eelarvega lavastustega. Publiku ja kriitikute silmis ollakse aga kõik võrdsed, sõltumata toetuse suurusest.
  • Kui see on nii, et kunstiline tase ei sõltu rahast, siis võiks kultuuriministeerium öelda ka repertuaariteatritele, et olge lihtsalt andekad, ja kasutada seda raha mujal. Erateatritel ei ole võimalik suuresti vaid piletitulule toetudes kutsuda tööle tipplavastajaid – olgu välismaalt või Eestist –, samuti nimekaid lavastuskunstnikke ja näitlejaid. Kui lavastuse eelarve on 3000 eurot, siis on kunstilised kompromissid vältimatud.
  • Ei tasu unistada, et lähemal ajal hakkavad erasektorist tulema teatrisse suured rahasummad. Eraraha puhul, mis teatrite rahastamisele märkimisväärset mõju avaldaks, ei räägi me kümnetest, vaid sadadest tuhandetest eurodest. Vähe tõenäoline on ka see, et omavalitsused panevad senisest jõulisemalt õla alla. Kui omavalitsusel pole raha, et talvel tee lumest puhtaks lükata, siis teatri toetamiseks ei jätku seda hoopiski.

Välislingid[muuda]