Kustukumm
Proosa
[muuda]- Talv on suur valge kustukumm.
- Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 56
- Mul on lapsest saati alati kustukumm peos olnud. Ükski mõnuaine pole mus iial sellist kirge tekitanud nagu kustutuskummid. Ma hakkasin neid mingil hetkel sõpradelt varastama – võtsin ja pistsin vaikselt taskusse. Ükskord tabas Håkon mu teolt ja ütles: "Oot, oot, anna tagasi!" Ma vastasin: "Aga mul ei ole veel sellist kustukummi!" Need on mul kindla süsteemi järgi ära paigutatud: üks on padja all, üks saksofonikotis ja harjutusruumis on kaks kohta, kus need seisavad. Juhuks kui on vaja neid mudida ja mõelda.
- Maria Faust, intervjuu: Kais Allkivi, "Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus", Õhtuleht, 8. september 2012
Luule
[muuda]Koolikotis pliiatsid ja kumm on,
kummiga saab kustutada vead.
Korralikul lapsel taskus kamm on,
kammiga ta kammib oma pead.
- Ott Arder, "Koolitee". Rmt: "Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule". - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 98-99