Mulle meeldisid aastavahetused koolivaheajal Glasgow's, eriti kui vanaproua Keith külla tuli. Ta oli pisitilluke olevus, koledasti artriidist vaevatud, ja me jumaldasime teda. Ta sõi alati elutoas kamina ees ja meie anusime, et meil lubataks teda teenindada. Kõige toredam oli viia talle klaasike laukapuudžinni, mida ta hoidis imeõrnasti oma pisikeste käpakeste vahel, et sealt rüübata, ja ta seelikute all olid tohutusuured mustast lakknahast kingad, millel olid ripspaelast lehvid. Tema jalakesed olid nii muhklikud ja kõverad, et ta kingad pidid olema päratud nagu paadid. Ta pärines otseteed Dickensi raamatutest. (lk 69-70)
Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale". Tõlkinud Tiina Tarik. Argo, 2022
