Marie Reisik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Konrad Mägi, "Marie Reisiku portree", süsi ja pastell paberil.

Marie Reisik (kuni 1911. aastani Marie Tamman; 6. veebruar 1887 Kilingi-Nõmme – 3. august 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik, feminist, ajakirjanik ja naisliikumise juhtfiguure.


  • Eesti naine pole täieõiguslik. Naiste igapäevane seisukord on vastuolus tema kui poliitiliselt täieõigusliku kodaniku seisukorraga. Balti eraseaduse järele on ta mehe eestkoste all, ühe astme peal alaealiste ning nõrgamõistuslikega. Naine võib riigivanemaks saada, eraõigusliselt peab ta aga ikka end mehe võimu alla paenutama, sest temalt on võetud õigus iseseisvate kokkulepete sõlmimiseks, kus otsustav sõna on mehel, kes võib abikaasal keelata väiksemagi asja müümise või vahetamise. Ka varandusliselt on naine endiselt teoorja seisukorras, mida süvendab veelgi ajast ja arust läinud pärimisseadus, kus näiteks mehe ja naise poolt ühiselt heale järjele tõstetud talu võib mehe surres minna hoopis teiste pärijate kätte, jättes naise ilma oma tööviljast. Ta võib võtta vaid omal ajal majapidamisse toodud kaasavara kahekordsel määral.
  • Sa küsid, kas ma ei karda, et ma sinule liiga vana olen. Ei karda. Mitte sugugi. Ma leian koguni, et see parem on, et ma mitte palju noorem ei ole kui sina. Meil on kergem koos minna...Ja ma usun, et see on naisterahva enese süü, kui ta ruttu vanaks läheb. See varane vanadus naisterahva juures on pea ikka lodevus? lõtvus? (ma ei tea hästi sõna). Ja selles on naisterahva laisk (liikumise poolest) eluviis süüdi. Kui naisterahvas aga tahab, võib ta kaua nooreks ja tugevaks jääda vaimliselt kui ka kehaliselt. Ja ma tahan seda– sinu kui ka enese pärast...
  • Seisin kooril Miina Hermanni kõrval. Lapselikus alateadvuses värises aukartus: "Naine tohib ja võib kirikus orelil mängida."
  • Ei saa püsida kultuur, kui selle loomingust pole osa võtnud kogu ühiskond, vaid ainult pool ühiskonda - ainult mehed. Mees ja naine koos peavad looma kultuuri, siis on see täielik. Inimkond ise pole rahul enda loodud kultuuriga. Oleks ta rahul, siis poleks valitsemas sotsiaalseid vastolusid ja suuri kannatusi praeguses ühiskonnas. Naisliikumise sihiks on olnud ja on praegu naiselikkude ja emalikkude jõudude vabastamine kogu inimkonna jaoks. Alateadvuslikult naised on valinud endile tegevusalad, mis suurel määral seoses naise ja emalikkusega, selle suure loodusvaraga, mis antud naisele. Soojas emainstinktis naine on püüdnud pakkuda ühiskonnale oma parema.
  • Mehe ja naise koostöö ja üksmeel loovad kooskõlalise kodu, kus kõigil selle liikmeil on hea ja vaba olla, kus nad ammutavad jõudu tööks. Meie suurim ja võimsaim koondis, meie kodude ja kodumaa peakorraldus, — meie riik, vajab kõigi oma kodanike üksmeelset koostööd ja juhtimist. On ka päris kindel, et naised just oma erinevusega mehest, oma erivõimetega toovad meie riiklikku töösse uued varjundid, mis seda tööd rikastavalt mõjutavad.

Artiklid[muuda]

  • Osavõtt kolmeaastasest seadusandlikust tööst riigikogus õigustab ja ühtlasi sunnib esile küsimuse enesele, kas vajame naisi riigikogus, kas nende kaastöö seadusandluses on üldse tarvilik ja kas see võiks anda märgatavaid tagajärgi. Asjaolu, et uuesti nõus olen minema riigikokku, tõendab, et mina isiklikult usun naiste töö tagajärgedesse seal. Ainult peaks riigikogus olema naisi suuremal arvul, neid peaks olema igas riigikogu rühmas. Siis mõjustaks nad kindlasti palju tunduvamalt meie politilist elu ja mina usun selle mõju positiivsust. [---] Tundub enesest mõistetavana, et naised, kes moodustavad üle poole meie riigi kodanikest, ei tohi puududa ka meie riigi kõrgemast ametlikust esinduskogust, milleks osutub riigikogu, vaid, et neil on meestega võrdne õigus olla seal ja mõjustada meie seadusandlust, milline on meie igapäevase elu korralduse aluseks.

Sõnavõtud Riigikogus[muuda]

  • [Koduõpetusest, avalikkude algkoolide seaduse eelnõu III lugemisel:] Mina mõtlen, et esimene ja peatingimine on, et poliitika koolist võimalikult eemale jääks. [---] Meie ei ava oma koole poliitilistel alustel, vaid lihtsalt kooli ja rahvahariduse nimel. Sellega, et meie oma kooliseadust nii kivistame ja piirame, mis teatav isiku vägistamine on, sellega surume ja ruineerime oma rahva algharidust õige suurel mõõdul. [---] Mispärast meie ei luba ühelgi oma rahva lapsel paremat haridust saada, kellel see võimalik oleks, kus jääks siis isiku arenemise võimalus? Kogu rahva ühe shablooni alla surumine teeks meie haridusele õige tublisti kahju. Kui meie vaatame seda määrust praktilisest küljest, siis peame ütlema, et seesama koduõpetuse keeld lõpmata palju raskusi kaasa toob. Kui meie rahvas oleks koos, oleks koolide korraldamine ikkagi kergem, aga meie teame, et maal elatakse üksteisest lahus ja meie teame, et koolivõrk tulevikus nii tihe ei saa olema, et kool kõigile kättesaadav oleks, vaid seal tuleb lapsi 10-te verstade kaugusele kooli saata. Ma olin ise aastate eest ühe parema kihelkonnakooli õpetajaks ja pean ütlema, et halb oli vaadata, kuidas 10–11-aastased lapsed nädal otsa halbades ruumides külma söögi varal pidid elama. Ma kardan, et nüüd, kus koolimajad veel korraldatud ei ole, väga halb on, kui meie sunnime mingisugustel poliitilistel põhjustel kõiki lapsi tingimata kooli puuduste all kannatama.
  • [Tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seaduse I lugemisel:] Mina ei saa [---] omaks võtta selle seaduse pealkirja kui vastavat selle sisule. Tööpuuduse vastu võitlemiseks ja siin positiivsete tagajärgede saavutamiseks oleks pidanud seaduseelnõu näitama mõningaid teisi töövõimalusi, looma uusi tööalasid, aga seda kõike meie selles seaduses ei näe. [---] Peale selle on see seadus ajalooline seadus. See on esimene kord Eesti ajaloos, kus seadusepäraselt tahetakse ette võtta sõjakäiku naiste kvalifitseeritud töö vastu.
[---] Ei, see ei ole meestekaitse seadus. See on sõjakäik naiste kvalifitseeritud töö vastu, sest selle seaduse alla kuulub õieti ainult intelligent, kvalifitseeritud tööjõud. Nüüd näeme, et see seadus asetab naisi, kes abielus, niisugusesse paheõiguslikku seisukorda, mis Põhiseaduse vastane.
[---] Kui see seadus vastu võetakse, siis arvan mina, on kõigile Riigikogu liikmetele selge, et see seadus on ikkagi hädakorra seadus ja erakorraliste aegade tulemus, ja selle erakorralise aja möödumisega peab ka seadus oma jõu kaotama. Sellepärast teen ma selle seaduse II lugemisel ettepaneku, täiendada see seaduseelnõu ühe paragrahviga. See paragrahv on lühikene: käesolev seadus kaotab maksvuse 1-seks aprilliks 1934. a. [---] Kui seaduseelnõu niisuguse paragrahviga täiendataks, siis vähendaks see noorte, väikesepalgaliste ametnikkude perekondades ebanormaalset hirmu ametis edasijõudmise eest, mis see seadus endaga paratamatult kaasa toob.
  • Marie Reisik, Riigikogu IV koosseis, IX istungjärk: prot nr 236, 23.03.1932, lk 3998–4000. Cit. via: "Marie Reisik", rmt: "Naised Eesti parlamendis 1917-1940, 1992-2019", Eesti Rahvusraamatukogu, 2020, lk 67-68
    • Uus seadus lubas ühe abikaasadest vallandada, kui mõlemad abielupooled olid riigi- või omavalitsuse teenistuses. Reisiku ettepanek võeti vastu.

Tema kohta[muuda]

  • Haruldaselt mitmetahuline on see prisma, mille kaudu Marie Reisiku kultuurisiksus on saatnud oma kiiri. Sest kas ei ole just sõna kultuurisik see, mis kõigepealt tuleb meele, kui tahad nagu ühte põletispunkti koguda seda tegevusest rikast ja mitmekesist elu.
  • Aga Marie Reisikus peitub veel palju muud, sest Marie Reisik on, nagu paljud teised, nende vikerkaarevärviliste ja põlevate aegade tulemuseks, mida lühidalt oleme harjunud nimetama 1905. aastateks. Haruldaselt andete-rase pidi see aeg olema, täis suurte saatuste eelaimdust, kuna ta põletisjälgi meelgi on tunda terves inimpõlves, kelle nooruse ta kujundas. Nii on Marie Reisikuski selle põlve eksimata tunnismärgid: vankumatu humaniteet, kustutamatu psühholoogiline uudishimu ja aukartus "inimese" ees, elav sotsiaalne ja poliitiline huvi, ühes teravalt kujunenud esteetilise värvinguga, suur kirjanduslik eruditsioon. Temas ühineb väga õnnelikul kombel leplikkus ja kõigest arusaamine vahete-vahel teravalt sähvava sarkasmiga.
  • Harvadele on vist antud sel mõõdul nagu Marie Reisikule võime, luua oma kodus külaliste ümber inspireerivat ja ühtlasi täiesti sundimatut õhkkonda. Marie Reisik on, kui vaja, niisama hea kuulaja kui ta tarbekorral on hea kõneleja. Tema ilusas kodus, rikkaliku raamatukogu keskel, lendab aeg, olgu siis vestluse tulipunktiks poliitilised või kirjanduslikud päevauudised või lihtsalt inimese igavene probleem.
  • [Marta Sillaots Marie Reisikust, kellega töötas koos ajakirja Naiste Töö ja Elu toimetuses:] Parimaid mälestusi on mulle jäänud Marie Reisikust, kelle kultuuriline kodu oli täis raamatuid ja kellega võis sõjaajalgi rääkida kirjanduslikest küsimustest või arutada üldinimlikke probleeme.
    • Marta Sillaots, "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade". Tallinn, 2009, lk 102
  • Marie Reisik on äärmiselt tagasihoidlik oma olemises. Üle kõige armastades head raamatut, esimesel võimalusel otsides pääsu mõtte- ja unistuste valda, tunneb Marie Reisik end kodus just omavahelises sõbralikus õhkkonnas. Iga vali olek, liiati veel kärarohke avalikkus tekitab tema ärevatele erkudele otse valu. Kuidas see ergu-inimene siiski meie võitlusliku naisliikumise juhi kohale on kerkinud, sellest saab aru, kui kuulda Marie Reisikut avalikult esinemas. Täis sisemist ärevust, poolkartlikult kõnetooli asudes, otsib Marie Reisik esimestes lausetes tuge oma mõtetele, mis tungivad esile poolarglikult, aga siiski järjest hoogsamalt. Ja siis hakkab kõneleja ise oma mõttekäiguga kasvama, ülespoole kerkima, kuni tema varsti elava kujutlusvõime ja leekiva vaimsuse kandel tõuseb üles oma sihtide ja paleuste suunas, mis teda haaranud. Ja kisub kaasa kuulajate hulga oma kujutluste kõrgusele.
  • Aru võib aga sellest saada, kui mõtelda, kuidas Marie Reisikut otsustavatel silmapilkudel loitev vaimustus ja kiinduv usk oma asjasse kannab üle hulga peade. Sest maksma jääb vana solidaristi sõna, et inimesed üksikult võivad anduda oma huvile ja maistele kaalutlustele, hulkadena on nemad ikkagi haaratud just ideaalidest! Et sarnane idealistlik naisjuht on kaasa kistud ka poliitikast, ei ole ime. Muidugi, kui poliitikaks mitte pidada südametunnistuseta kavaluse sepitsustevõrgu kudumist, vaid poliitika all õieti mõista kunsti, teostada võimalikku oma rahva ja riigi hüvedes. Poliitikast, nagu seda mõistis rahvaerakondlus minu juhtimisel, ei võinud Eesti naiste kultuurilise tõusu ja õigusliku enesevabastuse idee eestvõitleja mitte eemale jääda. Tema oli otse sunnitud Eesti naisliikumise huvides osa võtma poliitilisest tegevusest, et kaasa aidata oma põhimõtete elluviimisele.
  • Iseseisvusaastate vältel avaldab Reisik julge feministina hulgaliselt artikleid ja tegutseb kahe naisajakirja peatoimetajana, naisliidu eestvedajana, mitme uue idee ja kampaania algatajana ning hiljem saadikuna kahes riigikogus. Tema toetajate arv oli suurem kui Jaan Tõnissonil!
  • Marie Reisiku CV on sedavõrd imponeeriv, et tundub võimatu teda mitte mäletada. Kuid ometi on ta Eesti misogüünses ajalookirjutuses rahva mälust sujuvalt välja tõrjutud ja pea täiesti unustatud. Tema tasakaalukas, väärikas ja aastakümnete pikkune sihipärane töö Eesti naiste õiguste laiendamisel on jäänud arhiivisügavustesse.
  • Marie Reisik on elukutselt õpetaja. Töötanud selles kutses Tartu ja Tallinna kooles prantsuse keele õpetajana. Praegu on kodumajanduse instituudi juhataja Tallinnas. Õpetajakutses on juubilar tagasi pöördunud oma armsamale tööpõllule, kust ta vahepeal üle 10 aasta eemal olnud. Ta ise armastab tööd noorte keskel ja räägib sellest suure soojusega, pühendades praegu suurema osa oma energiast uuetüübilise kutsekooli väljaarendamiseks, mille loojaks ta on. Ta on juhatajana ja õpetajana kooli teinud enesele südameasjaks ja kasutab õpilaste kasvatamiseks oma suure pedagoogilise ande ja rikkalikud kogemused. Marie Reisiku positiivne iseloom, humaansus ja sügav isiksus pakuvad kindla eelduse, et ta suudab kujundada kasvavas põlves inimlikult väärtuslikke, eluehitavaid jooni.
  • Eriti rõhutab ta naiste osavõttu sotsiaalsest tööst, kuna naise erilised hingeomadused seda õigustavad. See töö ei tohi kanda juhuslikku ilmet, vaid naine peab asuma sotsiaalsele tööle põhjalikult ettevalmistatuna.
  • Marie Reisik ei unusta ka naiste tähtsat osa kasvatustöös. Ta virgutab emasid suuremat huvi tundma kasvatusküsimuste vastu. Ema kohused ei piirdu ainult lapse koduse mõnususe eest hoolitsemisega, vaid nad peavad ulatuma kaugemale, isegi koolini, emad peavad tervendavat ja emalikku mõju avaldama kooli elule, pehmendades kooli ja kodu vahekorda. Soojalt ja suure armastusega suhtub ta ema muredele ja vaevale, õpetab hoidma ja kasvatama meie kallimat vara, meie lapsi.

Kirjutisi[muuda]

  • Marie Reisik, "Naise ligem ülesanne", Postimees, 15.03.1919
  • Marie Reisik, "Maa naised!", Postimees, 01.04.1919
  • Marie Reisik, "Naised valima!", Postimees, 05.04.1919
  • Marie Reisik, "Naisliikumine Eestis". Rmt: "Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur". Tartu: Haridusministeerium, 1926

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel