Orion

Proosa

• Õpetades poisse mäe kohal suurelt ja kirkalt helkivate tähtede järele mõõtma öö kulgemist, leidma suunda ja määrama aastaaegu ning pühasid tähtpäevi, osutas Heiron kangelaste kujudele, kes olid tõstetud tähistaevasse igaveseks ajaks - kõneldes nagu ta ise oleks läbi elanud kõike, millest ta vestis, nagu ta ise oleks küttinud hiiglaste küti Orioni seltsis, näinud Perseust heitlemas ussijuukselise Gorgooniga ja merest kerkinud peletisega. Jumalad olid Pelionil alati lähedal.
  • Helgi Öpik, "Trooja väljadel", 1980, lk 21

• Tema soov oli auahne. Isegi pooljumalat surematuks teha oli keeruline. Tõsi, seda oli juba ette tulnud, Heraklese ja Orpheuse ja Orioniga. Nemad istusid nüüd taevas, neist olid saanud tähtkujud ning nad jõid koos jumalatega ambroosiat. Ent need mehed olid olnud Zeusi pojad, nende soontes voolas kõige kangem jumalate veri.
  • Madeline Miller, "Achilleuse laul", tlk Hedda Maurer, 2018, lk 53