Et Tollimäe kohal rippuvat needust vähegi hajutada, käis Liine nüüd usinasti palvemajas. Ei olnud tal enam aega soojamüüri ääres takku nokutada ega pikki kangavorukaid kududa. Linad-takud saadeti vabrikusse ja see jäeti juba peremehe mureks, millega peenike lõng või koguni valmiskootud päevatekid ja käterätikud sealt välja osta. Ühist juttu ning nõupidamist peremehe-perenaise vahel jäi päev-päevalt üha vähemaks. (lk 56)
Veera Saar, "Täitunud soov", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 41-46
