Peaparandus

Prosa

• [Oskar Lutsu kohta:] Temaga olen kohtunud ainult ühe korra, aga see on jäänud eluks ajaks meelde.

See oli Tartus Väikese Kaare nurga peal kohvikus. Tema seisis seal leti juures, ma tulin sisse ja võtsin pudeli õlut. Ta ütles mulle: "Näe, sa tulid ka minunimelisse kohvikusse!"

Ütlesin, et ma tahtsin oma ihusilmaga näha sind, kallis inimene. Siis ta ütles: "Noh, siis sa oled siin ilmas võrdlemisi vähe näinud..."

Rääkisin talle, et mulle meeldis väga see krutski, mida ta peaparanduse saamiseks tegi: laskis nööri otsas tühja pudeli all tänaval seisva sõber Simmi kätte ja too kallas selle snabilivopskit täis. Ja pudeli peitis toas Koidula tühja rinnakuju sisse! Naine vaatab – pudelit ei kuskil, aga mees on ju selgelt võtnud... Naine oli tal karm, ei kannatanud joomist.

Luts muheles selle jutu peale ise ka mõnusalt. (lk 229)

• Hardi Tiidus, rmt: Toivo Tootsen, "Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", 2013