Peied
Proosa
[muuda]- Ja nõndaviisi jõudsid sa Tollimäe väravasse, kust taaditudid kandsid parajasti välja ühe omasuguse kirstu. Nähes, kuidas kandjate jalad risti käisid, lõid sa oma noored käed külge ja torkasid tugeva õla kirstunurga alla. Et sind kiire taga ei ajanud, läksid sa surnumatjatega kaasa, aitasid kirstu hauda lasta ja haua kinni visata. Ja et sul pärast sedagi polnud ruttu, istusid sa tühjaks jäänud vankri servale ning sõitsid leinamajja, et koos teiste peielistega võtta teenitud kehakinnitust. Kas sind keegi kutsus või ei, mis tähtsust sellel on — õige mees peab ikka ise oma samme seadma. (lk 50)
- Veera Saar, "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70
- "Igastahis, ‘iad peied on üle prahi," kiitis Rob Igaüks. "Kõvasti kärakat ja tanssu ja tooste ja pidusüöki ja kärakat."
- "Võib-olla pakutakse magusat šerrit," märkis preili Treason. "Mis puutub pidusööki, siis ma olen alati öelnud, et singirullidega ei saa väga mööda panna." /---/
- "Ma kirjutan mõned kirjad, sa viid need külasse ja pärastlõuna saad sa vabaks. Peied peame homme pärastlõunal."
- "Kuidas, palun? Te tahate öelda, et enne, kui te surete?" imestas Tiffany.
- "Aga loomulikult! Ma ei saa aru, miks ma ei võiks natuke lõbutseda!"
- "Õige mõte!" kiitis Rob Igaüks. "Just sidasorti mõistelikud pisiasjad jäevad tavaliselt kahe silma vahile."
- Terry Pratchett, "Talvesepp", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 97-98
Luule
[muuda]Võsasse viidi üks vasikas.
Varakult vaeseke kooles.
Tõppe ta lõppes ja hangele
veeti nüüd vareste hooleks.
/---/
Nokiti silmad ja näriti nahk,
nooliti liha luudelt.
Kaua kraaklesid varesed
peoplatsi lähedal puudel.
- Hando Runnel, "Peied" kogus "Mere ääres, metsa taga" (1977), lk 32