[Ewa:] Oli veel üks saladus, lisaks poola keelele, mille Witek mulle avaldas, kui me juba nõukogude lastekodus olime. Ta ütles, et oleme juudid. Kuid lisas sinna juurde, et usub katoliiklaste jumalasse. Ma ei tea, kas ta oli ristitud. Kuid Witek ütles, et tuleb palvetada, et Jumalaema on meie kaitsja, ta kannab orbude eest hoolt. Palvetasingi tema poole, aga ta Poeg ei huvitanud mind üldse. Arvan, et nunnad olid seda kõike vennale sisendanud. Kui Witek suri, palvetasin ma, et ta üles tõuseks, aga seda ei juhtunud. Siis, pärast Witeki surma, läksid minu suhted Püha Neitsiga sassi. Lõpetasin palvetamise. Kuid pärast nägin teda unes: mitte midagi erilist, Neitsi tegi mulle pai, ja me leppisime ära. (lk 59)
[Hilda Danieli kohta:] Ükskord küsisin, mitut keelt ta valdab. Ta vastas, et hästi valdab kolme - poola, saksa ja ivriidi keelt. Teisi aga, milles kõneleb, valdab ta väga halvasti. Kuid see pole nii: ta juhib ekskursioone itaalia, hispaania, kreeka, prantsuse, inglise, rumeenia keeles, minu kuuldes rääkis ta tšehhide, bulgaarlaste ja araablastega nende emakeeles. Ja see on muidugi enesestmõistetav, et ta on kogu elu pidanud ladinakeelseid jumalateenistusi. Mulle näib, et tal on sama keeleanne, mis kunagi saadeti apostlitele. Tõsi, tema riiulitel seisavad siiski erinevad keeleõpikud. Tähendab, midagi on talle saatnud Issand, midagi on ta õppinud ise! Millal ta jõudis kõik need keeled ära õppida? Küsisin temalt, ja ta vastas mulle: kas sa nelipühi mäletad? Ja naeris. (lk 190-191)
[Teresa:] Mulle on üsna arusaadav see, et isegi tavaline evangeeliumi lugemine teises keeles lisab mõistmisele sügavust. Olen lugenud evangeeliumi poola keeles, vene keeles, vanaslaavi keeles, leedu keeles, saksa keeles ja ladina keeles ning alati tajunud erinevusi teksti vastuvõtmises. Tõsi on, et Jumal kõneleb inimestega eri keeltes, ja iga keel vastab peenekoeliselt rahva iseloomule ja eripäradele. Evangeeliumi saksakeelne tõlge hämmastab oma lihtsustusega, võrreldes näiteks kirikuslaavi tõlkega. Võib ainult aimata, kui rikkalikke varjundeid leidub kreeka- ja vana-heebreakeelsetes tekstides - ma pean silmas Vana Testamendi teksti. (lk 221)
