Prokurör
Proosa
[muuda]- "Ei, ta ei ole nendega heal jalal," mõtles Tšitšikov endamisi. "Teen õige juttu politseiülemast: see paistab tema sõber olevat."
- "Muide, mis minusse puutub," ütles ta, "minule, õigust öelda, meeldib kõige rohkem politseiülem. Tal on mingi, kuidas öelda, otsekohene, avameelne iseloom ja näostki paistab tal midagi lihtsameelset."
- "Kelm!" lausus Sobakevitš väga külmavereliselt. "Müüb teid maha, tüssab teid, ja pärast seda veel lõunatabki teiega! Mina tunnen neid kõiki; kõik nad on kelmid, kogu linn on seal säärane: kelm istub kelmi kukil ja sunnib kelmiga tagant. Kõik on juudad. Üksainus korralik inimene seal ongi: prokurör; ja seegi on, tõtt öelda, siga."
- Nikolai Gogol, "Surnud hinged", tlk Henrik Sepamaa, 1977, lk 97
Luule
[muuda]Nädalaid ja kuid sa viskled puuris.
Politsei ja prokurör on uurind:
Millal! Kuidas! Miks?
Aga vaevalt keegi aimab tõika,
et kas tükkideks sind katki lõika
— endalegi oled x.
- Paul Viiding, "*Nädalaid ja kuid sa viskled puuris...", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 266