X
X on ladina tähestiku kõige tundmatum täht. Sellepärast teda pidevalt otsitaksegi.
Proosa
[muuda]- Aastakümneid hiljem, vanaduspõlves, kui tema keha ligunes armulikult lõvikäppadel troonivas portselanvannis, turgatas talle, et tema elujoonis võiks kujutise poolest moodustada X-i. Vees peegeldusid tema labajalad, pardilestadena harakil.
- Alates lapsena kogetud kohutavast avardumisest oli elu koondunud keskikka, ühteainsasse hõõguvasse tulipunkti. Ning lahvatanud sealt jällegi laiali.
- Ta libistas kannad lahku, et need ei puudutaks enam. Peegeldus liikus koos jalgadega.
- Nüüd näitas tema elu sootuks erinevat kuju, esimesega võrdväärset ja vastandlikku. [Komplitseeritud, see meie Mathilde; ta kannab oma vasturääkivused välja.]
- Nüüd ilmnes ta elujoonis nõnda: suurem kui valge tühjus, väiksem kui valge tühjus.
- Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017, lk 92
Luule
[muuda]Nädalaid ja kuid sa viskled puuris.
Politsei ja prokurör on uurind:
Millal! Kuidas! Miks?
Aga vaevalt keegi aimab tõika,
et kas tükkideks sind katki lõika
— endalegi oled x.
- Paul Viiding, "*Nädalaid ja kuid sa viskled puuris...", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 266