Soomukas

Proosa

• Soomukad on väga vana loomarühm. Esimesed leiud pärinevad kivististest, mille vanust hinnatakse 300 miljonile aastale. Seega sibasid nad maakeral juba siis, kui maailma valitsesid dinosaurused.
• Kopulatsiooni ei toimu: isane kinnitab võrgendiniidikeste abil maapinnale vastaspoolt ligi meelitava lõhnastatud spermatofoori, mille emane hiljem üles korjab.
• Majasoomukad on väga vilkad ja väldivad valgust. Päeval peituvad need loomakesed pragudesse ja õõnsustesse, kust ilmuvad välja hämaruses. Toiduotsingul võtavad sageli ette pikemaid retki. Nad liiguvad võimalikult varjatult ning kiiresti, aeg-ajalt peatudes ja otsekui arutledes, millises suunas edasi minna.
• Soomukad võivad nälgida mitu kuud ja on andmeid, et isegi kuni aasta.
• Mõlema soomukaliigi valmikud ja vastsed söövad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka näiteks suhkrut. Võivad süüa oma väiksemaid suguvendi, peamiselt küll vigastatud või surnud loomakesi ning vastsekesti. Kahjustavad siidi, kuid mitte villa. Neile meeldib jahukliistriga seinale kleebitud tapeet. Nii võib toanurkades näha, et tapeet on õhukeseks või juba auklikuks näritud. Seetõttu ongi nad ohtlikud paberile, mis sisaldab tärklist, või raamatutele, mille köitmisel on kasutatud kliistrit, dekstriini, kaseiini või kondiliimi. Järelejäänud paberi määrivad soomukate kollakaspruunid väljaheited.
• Soomukate põhjustatud majanduslik kahju ei ole kuigi suur, rohkem mõjub inimestele väikeste elukate põhjustatud stress, eriti neile, kes putukaid ei armasta. Peale selle saastavad nad mingil määral ka oma elukeskkonda. Eriti on seda täheldatud kodusoomuka puhul. Kui majasoomukas kestub elu jooksul keskmiselt 40 korda, siis kodusoomukas teeb seda 50 ja isegi rohkem korda. Nende elupaika jäävad kuivanud vastsekestad, mis riideid määrivad. Mahajäetud vastsekestad teevad meelehärmi puhtusest lugu pidavatele perenaistele. Põrandal puruks hõõrutud kestatükid võivad sissehingamisel tekitada ka allergiat.
• Muide, soomukate vaenlastena on märgitud kõrvaharke, sadajalgseid, harva ka ämblikke. Kahjuks ei ole enamik inimesi nõus oma korterit või maja nendegi loomadega jagama.
  • Mati Martin, "Majasoomukas ja kodusoomukas", Eesti Loodus, 6/2007

• [Harjashännalistest:] Meie kodudes ja ühiskondlikes hoonetes kuuluvad nende toidusedelisse paber, sealhulgas raamatud ja tapeet, fotod, vaibad, riideesemed, kohv, suhkur, tärklis, mõned värvid ja liimid ja muu taoline.
• [Paberisoomukast:] Viimase paari aastaga on liik levinud väga kiiresti ning tänaseks on ta sage külaline Riigiarhiivis, Tartu Ülikooli õppehoonetes Chemicumis ja aadressil Vanemuise 46, samuti EMÜ Metsamajas. Üksikuid isendeid on leitud ERM-ist ja Kvartali keskusest.
• [Majasoomukast:] Loomulikult on mõnikord niiskesse ruumi unustatud raamat auklikuks söödud või naturaalne tapeedikliister kuhugi kadunud, aga tema masslevikut on piiranud vajadus kõrge õhuniiskuse järele.
• [Paberisoomukast:] Soomukad ei ole mürgised ega otseselt inimeste tervisele kahjulikud, küll aga kahjustavad nad meie vara, eelkõige raamatuid, fotosid, muid dokumente. Massilise esinemise korral võib kahju olla märkimisväärne.
  • Olavi Kurina, Eesti Maaülikooli entomoloogia vanemteadur, intervjuu: Airika Harrik, "Eesti arhiive ähvardab paberimaias invasiivne soomukas", ERR, 09.02.2021