Stefan Zweig

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Stefan Zweig

Stefan Zweig (28. november 1881 Viin, austria-Ungari – 22. veebruar 1942 Petrópolis, Brasiilia) oli Austria juudi päritolu saksakeelne prosaist, näitekirjanik, luuuletaja, tõlkija, kriitik ja biograaf.

Teosed eesti keeles[muuda]


"Eilne maailm. Eurooplase mälestused"[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Stefan Zweig, "Eilne maailm. Eurooplase mälestused", tlk Jaan Kross, 1988); cit. via: Postimees, 02.11.2020

  • Enne kui ma vabal tahtel ja selgel meelel elust lahkun, tunnen vaadust täita viimset kohust: südamlikult tänada seda imeväärset maad Brasiiliat, kes on andnud mulle ja mu tööle nii hea ja külalislahke peatuspaiga. Iga päevaga olen seda maad rohkem armastama õppinud ja kuskil poleks ma meelsamini oma elu algusest peale uuesti rajanud, pärast seda kui minukeelne maailm on minu jaoks hukkunud ja mu vaimne kodu Euroopa end ise hävitab.
    • eessõna
  • ... austerlasena, juudina, kirjanikuna, humanistina ja patsifistina on mul tulnud seista iga kord nimelt seal, kus need altmaatõuked olid kõige ägedamad.
  • Iial pole inimkond tervikuna toiminud kuratlikumalt ega saavutanud jumalikumat kui meie eluajal.
  • Juudi tõeliseks ihaks, ta immanentseks paleuseks on ülespääs vaimsesse sfääri, kõrgemasse kultuurikihti.
  • ... mida muud tähendabki kultuur kui elu jämedalt mateerialt tema peenima, õrnima, subtiilseima väljameelitamist kunsti ja armastuse abil?
  • ... läbilõikeviinlase esimene hommikune pilk ajalehte ei otsinud parlamendivaidlusi ega maailmas juhtunut, vaid teatrirepertuaari, sest teatril oli siin avalikus elus muudele linnadele vaevalt mõistetav tähtsus.
  • Alati julgustab üksik noor inimene, kes mis tahes alal esimese hooga saavutab seni saavutamatu, palja oma edufaktiga kogu noorust enese ümber ja selja taga.
  • Olen jäänud kõigi sportlike kiirus- ja osavusrekordite suhtes vankumatult Pärsia šahhi seisukohale, kes siis, kui teda kutsuti võiduajamisi jälgima, ütles: "Milleks? Ma ju tean, et üks hobune jookseb kiiremini kui teine. Milline nimelt, on mulle ükskõik."
  • ... ainult see, kes on varakult laia hingelist tiivalööki õppinud, suudab hiljem hõlmata tervet maailma.
  • Tõotasin talle, et helistan, kindlas otsuses tõotust mitte täita. Sest mida enam ma kedagi armastan, seda enam austan ta aega.
  • Sel tunnil olin näinud avatuna kõige suure kunsti, jah, õigupoolest iga maapealse saavutuse igavest saladust: keskendust, kõigi jõudude ja meelte kokkuvõttu, iga kunstniku endast- ja maailmast-ära-olekut. Olin õppinud midagi kogu eluks.
  • Kui kõveriti ja mõttetult meie tee näibki me soovidest hälbivat, ikka viib ta meid viimaks meie nähtamatule sihile.
  • Kirjandus on oivaline elukutse, sest seal on ruttamine tarbetu. Aasta varem või hiljem ei tähenda tõelise raamatu puhul midagi.
  • Kõnelesime "Jean-Christophe'ist". Rolland seletas, et ta oli püüdnud täita sellega kolmekordset kohust, väljendada oma tänu muusika vastu, oma usutunnistust Euroopa ühtsuse suhtes, ning ühtlasi kutsuda rahvaid üles mõistusele tulema. Meil tulevat nüüd kõigil tegutseda, igaühel omast lähtekohast, omal maal, omas keeles. Olevat aeg muutuda valvsaks ja aina valvsamaks. Vaenu poole tunglevad jõud olevat loomuldasa vehementsemad ja agressiivsemad kui lepituse jõud, ka seisvat nende taga materiaalsed huvid, mis olevat meie omadega võrreldes põhimõtteliselt hoolimatumad. Mõistmatus olevat silmanähtavalt tegutsemas ja võitlus selle vastu olevat tähtsamgi kui meie kunst.
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel