Tõlkeviga
Proosa
[muuda]- Samuti naljakavõitu on, et võime rahulikult kuulata ja koguni oma kombel seletada sääraseid tõlkevigu, nagu "Jumala põhjatu halastus", mille originaali "grundlose" muidugi tähendab "ilma mingi põhjuseta"! (lk 209)
- Uku Masing, "Keelest ja meelest", rmt: "Keelest ja meelest", 2004
- Tõlge ei ole kultuuris marginaalne, kultuuritarbimises fakultatiivne ega isikliku praktikana erakordne tegevus. Ka inimene, kes hüüatuse "Cozy!" tõlgib "Nõbu!" või kõneleb häirimatult kitsest jões (loetud siis ilmselt goat asemel coat) kui kavalast enesetapu lavastamise meetodist, tuleb mõttele, et võiks tegelda tõlkimisega. Toimetamis- ja kirjastamispraktikas on see sageli heidutav, ent abstraktsemalt mõeldes tegelikult hea ja huvitav, sest kinnitab sellise maailma olemasolu, kus tõlkimine ei alga teooriast, ei alga iga kord isegi mitte elementaarsest pädevusest, vaid paratamatusest. (lk 30)
- Katre Talviste, "Luuletusi loomadest", rmt: "Laulmine iseendast ja teistest: Mõtteid tõlkivatest luuletajatest", 2013
- Kurioossel kombel teeb ka "Lord Jimi" üks tõlkevääratus inimese elust depressiivse kokkuvõtte. Keelevääratuse psühhoanalüütilise tõlgenduse tõestusväärtust võtkem muidugi cum grano salis. Ent siiski, kui kapten Marlow Jimi loo jutustamist alustab, ütleb ta, et "tähine õhtu" paneb meid unustama, et we are only on sufferance here (22). Tammsaare käsikirjas on see tõlgitud: "oleme siin ainult kannatamiseks" (KM EKLA f. 18, m. 139:1,1. 44). Sufferance 'kannatlikkus, sallimine, vaikne nõusolek' on üks tõlkija "halbadest sõpradest" - sõna, mida on lihtne segi ajada teisega. Sufferance'i on kerge siduda sõnaga suffer 'kannatama' ja jätta see "arusaaduna" sõnaraamatust vaatamata. Tõlget toimetanud Ants Oras on Tammsaare leksikaalse apsaka korrigeerinud ja trükist ilmus: ״[unustame,] et meid siin ainult sallitakse". Sest edasine on semantiliselt kõle ka otseste "kannatusteta": "peame otsima endile teed [...], pidades silmas iga kallist hetke, iga tagasivõtmatut sammu, lootuses jõuda välja viisakale lõpule [...] ja pagana väheste väljavaadetega abile neilt, kes elavad meiega paremal ja pahemal külg külje kõrval" (44). (lk 96-97)
- Tõlkija ei tõlgi üksikuid sõnu, sest tõlkes on olulisem pragmaatiline vastavus. Isegi siis, kui tõlkija on teinud leksikaalse või kultuurilise vea, on lahenduse kommunikatiivse toimimise korral peamine tõlkeülesanne täidetud. "Uhkuse ja eelarvamuse" 53. leheküljel ütleb Charles Bingley: "Aga meie ball on juba otsustatud asi. Kohe pärast nigulapäeva saadan kutsekaardid välja." Originaalis on see: but as for the ball, it is quite a settled thing; and as soon as Nicholls has made white soup enough, I shall send round my cards. Niisiis "nigulapäev" = Nicholls has made white soup enough. Praegu, kui kasutada on veebilehed ja otsingumootorid, on lihtne järele vaadata, kas Nicholls ja white soup võiksid osutada ka millelegi muule. Tuleb välja, et Nicholls on Charles Bingley mõisa majapidajanna, keda on romaanis mainitud kaks korda, 11. ja 53. peatükis (viimases koos kõnetussõnaga), tõlkes siis leheküljel 53 (kus see on kaduma läinud) ja 302, kus mrs. Nichol[l]s on kenasti alles. White soup aga, annab teada Jane Austeni majamuuseumi koduleht, oli loomalihapuljong, mida serveeriti rõõsa koore ja mandlilaastudega kui märki oma aja kulinaarsest peenusest. Charles Bingley ütleb seega, et kutsed saadetakse teele kohe, kui laud väärikalt kaetud. Või umbes nii. Igal juhul ball ja kutsed tulevad. Ma ei tea ega ole ükski tudeng ka veel välja uurinud, kui kaugel on nigulapäev Charles Bingley lausutust. Ent ilmselt toimib "nigulapäev" vahetumalt kui "valge supp" või mõni muu, kas Bingley lausesse sisse või joone alla kirjutatud kommentaariga tõlkelahendus. (lk 163)
- Anne Lange, "Tõlkimine omas ajas", 2015
- Ehk siis selgelt on öeldud, et tegelik kasusaaja on isik, kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Nii sunnitakse juhtorgani liikmeid, kes ettevõttes osalust ei oma, aga kes siiski on määratud ettevõtet kontrollima ja juhtima, tunnistama ka valet, et nad teevad selles ettevõttes tehinguid oma huvides. Mitte et Euroopa Liidu direktiiv originaalis seda nõuaks. Ingliskeelses variandis on nimelt selle lõigu viimases osas valik ja/või, mida eestikeelsesse varianti pole ära tõlgitud (‘beneficial owner’ means any natural person(s) who ultimately owns or controls the customer and/or the natural person(s) on whose behalf a transaction or activity is being conducted). Nii on selle õnnetu üksiku JA tõttu Eestis tekitatud olukord, kus osa nõukogude liikmeid sunnitakse esitama valeandmeid ja kui neid ei esita, siis ripub pea kohal 32000-eurone trahvinõue.
- Vaatasin huvi pärast, kuidas on vastava direktiivi tõlkinud rootslased ja esimese asjana hakkab silma, et "tegeliku kasusaaja" asemel kasutatakse terminit "verklig huvudman", mis tõlkes tähendab tegelikku juhti. Ingliskeelne termin "owner" annab selleks võimaluse, sest see ei tähenda ilmtingimata vaid omanikku. Nii ei ole Rootsis mingit sundi, et osakuid mitteomav nõukogu liige peaks end tegeliku kasusaajana üles andma. Mis puudutab seda õnnetut sidesõna, mida ülalpool mainisin, siis minu üllatuseks on rootslased samast lõigust "või" asemel välja jätnud hoopis "ja" - Rootslased on kirja pannud, et tegelik juht on füüsiline isik, kes üksi või koos kellegi teisega omab või kontrollib juriidilist isikut või füüsiline isik, kelle kasuks tehinguid tehakse (en fysisk person som, ensam eller tillsammans med någon annan, ytterst äger eller kontrollerar en juridisk person, eller en fysisk person till vars förmån någon annan handlar.)(SFS nr: 2017:631 3 §). See on igal juhul leebem variant, sest jätab võimaluse lõigu viimase osaga mitte arvestada ega sunni rootslasi valeandmeid esitama.