Talisuplus

Proosa

• Issanda ristimise päev. Täna ennelõunal kell üksteist kastsid mõned kirjanikud ja kirjastajad ennast jälle meie vanas kohas Gidropargi kaldapealsel Petšerski kloostri vastas Dnepri külma vette. Kahju, et mina sellest seekord osa võtta ei saanud. Gruševskõi tänaval leidsid just aset omad "ristsed". Sinna oli kogunenud üle 10 000 meeleavaldaja, kuid ka Berkuti võitlejaid ja sõdureid oli märksa rohkem kui eile. Miilits oli lasknud kohale vedada hiiglasliku veekahuri ja hakkas protestijaid veega üle ujutama, et neid barrikaadidelt taganema sundida. Väljas oli seitse kraadi külma. Läbimärjad protestijad karjusid: "Ristsed! Ristsed!" Nii nägi siis välja seesinane Issanda ristimise päev anno 2014, kui pühitsetud vesi otse barrikaadidele kohale toodi.
  • Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014, 19. jaanuar 2014, lk 69–70

• Idakirik seostab kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: Ristija Johannes olevat ristinud täiskasvanud Jeesuse Jordani jões just sellel kuupäeval. Õigeusklikud käivad sel päeval kirikus, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt koju pühitsetud vett ehk nn jordanivett arstimiseks ja rituaalsete toitude valmistamiseks. Pühitsetud vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Kuid sellel päeval on õigeusklikel kombeks ka ennast korraks vette kasta ning Eesti õigeusklikud äratavad talisuplusega meedias alati palju tähelepanu. (lk 149)
  • Marju Kõivupuu, "Meie pühad ja tähtpäevad", 2018

Luule

  "Vann võtta tohter käskisid jah;
Noh — oleks ehk võtta võinud kah...
Kuid — hakka veel sellega jändama!...
Kuumsaunast otse ojja pistsin ma."

  "Sa, vanamees, kas sul aru pääs?
Läed ojja, kus ju lumi maas!"

"Ooh — mis see külm, tühi, nüüd minule teeb!
Kes kalamees olnud, see seda teab!
Olen mitu kord Peipsigi kukkunud,
Jääpraos, pai tohter, sääl supelnud,
Ei kordki veel surnud, ei uppunud.

  Kuid — ega ma ojasse enam ei läe!
Ei! — tohtri käsu vastu ei tee! —
Pai tohtri-härra, mis nüüd küll saab?
Kas on veel rohtu, mis avitab?"

• Anna Haava, "Kas on veel rohtu, mis avitab?", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", 1996, lk 108-110