Teeröövel

Proosa

• Nad kuulsid rohkesti jutte teeröövlitest, kuid pikapeale ei võtnud nad neid teateid enam tõsiselt ja pidasid neid ainult väljamõeldisteks, mida levitavad inimesed, kes loodavad saada varalist kasu rändajatelt, keda nad siis väljamõeldud ohu eest kaitseksid. Olles seetõttu kohalike soovitused tähele panemata jätnud, reisisid nad ükskord ainult koos paari saatjaga, kes olid neile pigem giidideks kui kaitsemeeskonnaks. Kui nad aga läbisid ühte kitsast mäekuru, kus kuiva jõesängi piirasid mäeveerult langenud kaljurüngad, pidid nad oma ükskõiksust kibedalt kahetsema, sest vaevalt oli kogu seltskond kurusse sisenenud, kui neid ehmatasid peade kohal vilistavad kuulid ja mitmete püsside paukumine. Kohe peitusid nende saatjad kivide taha ja hakkasid tulistama sinnapoole, kust püssilasud olid kõlanud. Lord Ruthven ja Aubrey järgnesid nende eeskujule ja varjusid hetkeks mäekuru kaitsva nuki taha, kuid tundsid seejärel häbi, et vaenlane neid niimoodi takistas ja mõnitavate hüüetega neid välja tulema kehutas, ja olles määratud kindlale surmale, kui röövlid peaksid ronima mööda mäekülge ja neile selja taha jõudma, otsustasid nad söösta edasi ja vaenlased kinni võtta. Vaevalt olid nad kaitsva kalju tagant välja hüpanud, kui lord Ruthveni tabas kuul õlga ja ta langes kui niidetult maha. Aubrey kiirustas kaaslasele appi ja lahingule või enda elule tähelepanu pööramata märkas varsti üllatusega, et on röövlite poolt sisse piiratud, sest nende kaitsjad oli lord Ruthveni langemise järel kohe käed üles tõstnud ja alla andnud.
  • John William Polidori, "Vampiir", tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006