Tiina Paet

Tiina Paet (sündinud 16. juulil 1974) on Eesti keelekorraldaja.

Intervjuud

• Normingud ja soovitused ei peaks tegelikust keelekasutusest väga palju lahknema. Muidu võidakse seda tajuda eluvõõrana ja elust maha jäänuna, kunstliku keelena.
• Praegune demokraatlik ühiskonnakorraldus eeldab ka sellega sobituvat keelekorraldusstrateegiat. Samas on muutunud keelekontaktide iseloom ja keelemuutuste kontekst, mis omakorda suurendab eesti keelde tulevat võõrsõnavara ja põhjustab muutusi varem tulnud sõnade kujus ning tähenduses.
• Kui normingust erinevat varianti on võrreldes normingukohasega kogukasutuses vähemalt 20 protsenti, võiks üldjuhul aktsepteerida ka harvem esinevat varianti.
• Minu uurimuse põhjal võib näiteks välja tuua, et normingud ja soovitused selle kohta, et omasõna tuleb eelistada võõrsõnale ja mugandit tsitaatsõnale, ei toimi üldjuhu.
• Kirjakuju sushi sage kasutus võib viidata sellele, et eksootilise asja puhul eelistatakse ka eksootilist kirjapilti ja keelekorralduse poolt pakutud mugandit ei võeta märkimisväärselt omaks.
• [Dubleerivast sõnakasutusest:] Üks põhjuseid on soov mitmekesiselt väljenduda. Seega soovitus, et üks sõna ühe asja jaoks, mis üldjuhul toimib oskuskeeles, ei toimi üldjuhul üldkeeles.
• Üldjoontes juhindume ju mugandamisel ikkagi üldistest Elmar Muugi kehtestatud reeglitest.
• Ei ole otstarbekas anda soovitusi eelistada omasõna selle võõrsõnalisele vastele ega võõrsõna tsitaatsõnale üksnes struktuurivõõruse põhjal, sest sõnastikus esinevad sõnad paratamatult ilma kasutuskontekstita. Samas sõltub sõnavalik kontekstist, teksti kasutusvaldkonnast, sihtrühmast, teksti loomise eesmärgist jne.
• Võõrsõnu on peetud haritlassõnavaraks ja suures osas on see ka oskus-, mitte üldkeele sõnavara. Selliste sõnade kirjakuju normingute üle otsustamisel ei saa enamuse keelekasutuse arvestamine siiski ainumäärav olla, vaid vaja on muidki uurimisandmeid ja printsiipe peale kasutussageduse.
• Juhtudel, kus sõna on kas harv või alles juurdumas keeles, püüame kasutajat suunata lähtekeelele toetuva variandi poole.
• Pabersõnaraamatu maht on alati piiratud ja see on juba ilmumise ajal paratamatult vananenud.
• Oluline on mõtteselgus ja keelerikkus, hämara sisuga või mitmetimõistetavaid sõnu väga laialdaselt siiski ei kasutata, kui võrrelda sõnade kasutusandmeid. Enamasti on teksti loomise eesmärk oma sõnumi arusaadavaks tegemine. Või kui eesmärk ongi hägune väljendus, siis ei piira teksti loojat ka normingud. Niisiis ei pea võõrsõnu kartma, nad ei ohusta eesti keelt, vaid kasutades professor Anna Verschiku sõnu: "Ükski keel ei laena ennast surnuks".
  • Tiina Paet, intervjuu: Airika Harrik, "Demokraatlik ühiskond vajab ka demokraatlikult saadud võõrsõnu", ERR, 24.11.2023

Artiklid

• Eesti keeles nagu kõigis keeltes on palju mitmetähenduslikke sõnu, erandiks pole ka võõrsõnad. Elavas keeles ei püsi sõnade tähendused muutumatuina ja põhjuseid selleks on palju. Võõrsõnade puhul võivad mõjutada teistes keeltes toimuvad tähendusmuutused ja kunagi ühest keelest koos selle keele tähendusega võetud sõnale võib lisanduda tähendusi veel muistki keelist. Sõnaraamatusse ei pääse kõik tähendused, mida koostajad kuskil kohtavad, vaid üldistus kõigist teadaolevatest tähendustest. Mõni päris uus ja mitte veel kuigi sagedane leiab tee sõnaraamatusse ruttu, teine aga pannakse n-ö ootele, et jälgida, kas tähendus saab sagedaseks või hoopis taandub.
• Tähenduste muutumine pole muidugi ainult viimase aja nähtus, vaid on toimunud ajast aega, muu hulgas on üks põhjuseid ka ühiskondlike olude muutumine. Näiteks sõna pioneer (pärineb prantsuse sõnast pionnier) tähenduseks annab 1933 ilmunud "Väike õigekeelsussõnaraamat" ‘teerajaja, tehnilise väeosa liige’, sama sõnaraamatu Nõukogude ajal (1953) ilmunud trükk aga juba: lasteorganisatsiooni liige; inseneriväe sõdur mõnedes maades’.
• Teinekord sõna vanemad tähendused kaovad või muutuvad väga haruldaseks, nagu näiteks sõna küberneetika puhul, mis pärineb algselt kreeka sõnast kybernētēs, mis tähendab ’tüürimeest, juhti’. 1925. aasta ÕSis ongi küberneetika seletuseks ’tüürimehekunst; kirikuvalitsemis-õpetus’, 1960. aasta ÕSist alates aga ainult uus tähendus: teadus, mis uurib juhtimis- ja kontrolliprotsesse masinates ja organismides.
• Tähenduste muutumine ja ülekandumine on loomulik nähtus, küll aga võiks tekste koostades silmas pidada, et võõrsõnade tähendus võib olla vähem läbipaistev kui omasõnadel.
  • Tiina Paet, "Mis on ühist kaaviaril ja pioneeril?", Postimees, 19. märts 2022