Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel on kirjakeele allkeel ja seetõttu on oskuskeelekorraldus keelekorralduse osa, millel on sama eesmärk mis kogu keelekorraldusel, kuid ka omad spetsiifilised, allkeele eripärast johtuvad jooned. Eesmärk on selge ja ladus oskuskeel, milles saab mõtelda, kirjutada ja kõnelda kõigil erialadel.
Eestis on terve XX sajandi terminoloogiatöös keeleline aspekt alati esiplaanil olnud ning lingvistid on selles töös traditsioonipäraselt alati kaasa teinud. Samasugune traditsioon on olnud näiteks tšehhidel. Mitme muu rahva puhul on tavad olnud teised, näiteks venelased hakkasid lingvistide osatähtsust toonitama alles 1960. aastate algul, aegamisi avastades, et terminid on ju ka keelendid. Enne seda tegelesid neil terminoloogiaga ainult teiste alade inimesed. Eesti keelekorraldusele on aga alati olnud iseloomulik üldkeelekorralduse ja oskuskeelekorralduse ühtsus. (lk 20)
