[O]lla inimese vastu kena ei maksa mitte midagi. Mitte sittagi ei maksa olla normaalne, teist väärtustav inimene. Miks me peame ootama, et teist väärtustada? Ma saan aru, et sul on see rahaküsimus, et kui su lapsed nälgivad, sa oled üksikema, sul ei ole kellelegi süüa anda. Ma saan aru sellest. Aga kui me räägime vähemuste märkamisest, respekteerimisest, austamisest, lugupidamisest, täiesti basicinimlikkusest, siis me ei pea ootama, et ühiskond oleks selleks valmis.
