Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO on peaaegu kõiki maailma riike ühendav organisatsioon, mis loodi pärast Teist maailmasõda.

Proosa[muuda]

Sõitsime New Yorki kohtuma ÜRO peasekretäri [António Guterresi] ja teistega ning küsisin, et kas saaksin mingisugusegi organogrammi selle organisatsiooni kohta, mille peale mulle vastati, et see on võimatu. See ei ole nagu Euroopa Liit, et viis põhiinstitutsiooni ja rida teisi institutsioone ning ongi kõik. See on peaaegu hoomamatu struktuur, aga see tuleb endale selgeks teha, sest see jääb nüüd minuga kaheks aastaks.
- Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

Rahvustunne on ka võimaluses olla uhke oma riigi üle mujal maailmas. Kuulumine teiste, demokraatiat ja vabadusi armastavate ja inimõigusi austavate rahvaste hulka. Võimalus olla uhke selle üle, mida Sinu riik maailmakaardil tähendab. Võimalus võtta vastutus ja rääkida kaasa ka seal, kus on raske ja tingimata ei pea – näiteks ÜRO julgeolekunõukogus.
- Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021

ÜRO peaassamblee resolutsioonid ei ole küll juriidiliselt siduvad, aga eriti olukordades, kus ei ole palju muid juriidilisi reegleid, omavad need suurt tähtsust. Näiteks loodi esimesed üldised juriidilised põhimõtted kosmose kasutamise kohta 1963. aastal ÜRO resolutsiooni kaudu, mille sisu suurelt osalt korratakse 1967. aasta avakosmose lepingus ("Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev leping"), mis on siduv rahvusvaheline konventsioon.
- Katrin Nyman-Metcalf, "Kosmos – lähituleviku sõjatander?", Vikerkaar 9/2021