Amet
Amet (ka: teenistus- või töökoht, ametikoht) on ülesannete kompleks, mida isik täidab etteantud raamides kellegi alluvuses, saades selle eest tasu.
Vanasõnad
[muuda]- Amet ei küsi leiba.
- Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
- Amet kõik, mis leiba annab.
- Ametil kuldpõhi all.
- Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees.
- Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
- Ametmees armas mees, kalamees kallis mees.
- Ametmees leiab leiba igal pool.
- Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees.
- Hulk kokki, lahja leem.
- Kel amet, sel leiba.
- Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
- Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul.
- Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
- Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab.
- Rublane nimi, kopikane amet.
- Töö maksab kopika, amet kaks.
- Üheksa ametit, kümnes nälg.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
