Arutelu:Filosoofiaolümpiaad
Võimalik, et siit peaks eemaldama Kategooria:Filosoofia ja jätma ainult Kategooria:Eesti, sest esimese all on sisuteemad nagu "tõde", "õiglus" jmt. Ka võiks tsitaatide lühendamata kujud olla nimetatud filosoofide lehtedel. --Märt Põder (arutelu) 6. mai 2020, kell 21:26 (EEST)
- Tjah, see on mõneti segadusttekitav leht, kuna tegu pole tsitaadikollektsiooniga ei teema, teose, autori ega avaldamiskoha järgi. Senistest kategooriast isegi Eesti on natuke vaieldav, kuigi seos on olemas. Seda võiks ehk pidada teatud mõttes loendiks ja kategoriseerida loendina? --Ehitaja (arutelu) 6. mai 2020, kell 23:35 (EEST)
- Ma ka mõtlesin, et mis see siis on, aga põhimõtteliselt on tegu ühe Eesti tsitaadikirjastajaga, kes avaldab ja kureerib igal aastal nelja hoolikalt valitud, toimetatud-lühendatud ja sageli üle tõlgitud tsitaati ning on seda teinud 2004. aastast saadik. Alati pole ka tegu olnud tsitaatidega, aga enamasti. Minu motiiv oli panna need tsitaadid siia üles, sest nad on tsitaadid ja miks mitte neid siis üles panna. Kui nad on kõik koos, siis saab õpilased neid siia lugema saata ja siit saavad nad minna edasi autorite lehtede juurde, alliktekstide juurde, Vikipeedia artiklite juurde jne. Äkki on maailmal sellest midagi kasu? Kui viitsida, siis võib muidugi panna üles kõik tsitaadid alates 2004. aastast, aga ma seda kohe tegema ei hakka. Aga nad on kõik olümpiaadilehel olemas mu teada. Ilmselt oleks mõeldav teha ka kategooria sellist tüüpi tsitaatide jaoks, mida on mh kasutatud pealkirjade, esseeteemadena vmt, kategooriaga saaks eristada ka nt vanasõnu allika järgi vmt -- kuigi ma ei tea, kas see läheb kokku Vikitsitaatide mõttega. --Märt Põder (arutelu) 7. mai 2020, kell 00:18 (EEST)
- Vanasõnu üleüldiselt allikate järgi oleks kategooriate kaudu ses mõttes kehv eristada, et ühel lehel võivad olla koos väga erinevad allikad. Samas, ühe allika lehele neid kah kõiki kokku panna ei saa, sest mõne ulatuslikult kasutatud allika (nt Eiseni "Eesti vanasõnad") puhul tulebki kokku tervikteose koopia. Eks seda võib veel mõtelda. Aga kui olümpiaadi kirjastaja või väljaandena vaadata, siis miks mitte. Igal juhul võiks selline leht siin olla küll ja 2004. aastast koguvalim kah, kui olümpiaaditegijate andmebaasilitsents lubab. --Ehitaja (arutelu) 7. mai 2020, kell 12:44 (EEST)
- Ma ka mõtlesin, et mis see siis on, aga põhimõtteliselt on tegu ühe Eesti tsitaadikirjastajaga, kes avaldab ja kureerib igal aastal nelja hoolikalt valitud, toimetatud-lühendatud ja sageli üle tõlgitud tsitaati ning on seda teinud 2004. aastast saadik. Alati pole ka tegu olnud tsitaatidega, aga enamasti. Minu motiiv oli panna need tsitaadid siia üles, sest nad on tsitaadid ja miks mitte neid siis üles panna. Kui nad on kõik koos, siis saab õpilased neid siia lugema saata ja siit saavad nad minna edasi autorite lehtede juurde, alliktekstide juurde, Vikipeedia artiklite juurde jne. Äkki on maailmal sellest midagi kasu? Kui viitsida, siis võib muidugi panna üles kõik tsitaadid alates 2004. aastast, aga ma seda kohe tegema ei hakka. Aga nad on kõik olümpiaadilehel olemas mu teada. Ilmselt oleks mõeldav teha ka kategooria sellist tüüpi tsitaatide jaoks, mida on mh kasutatud pealkirjade, esseeteemadena vmt, kategooriaga saaks eristada ka nt vanasõnu allika järgi vmt -- kuigi ma ei tea, kas see läheb kokku Vikitsitaatide mõttega. --Märt Põder (arutelu) 7. mai 2020, kell 00:18 (EEST)
Kena oleks, kui oleks mainitud ka tsitaadi allikaks olnud konkreetne väljaanne ning tõlgete puhul ka tõlkija, selleks kohustab isegi AÕS. --Ehitaja (arutelu) 12. märts 2022, kell 22:44 (EET)