Kasutaja:Ehitaja

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ma teile ehitan.

Päevapakkumised[muuda]

Keeleversioonid[muuda]

Vikitsitaatide keeleversioonid suuruse järgi Metas.

26.03.2020[muuda]

  1. inglise 36 459
  2. itaalia 34 383
  3. poola 24 432
  4. vene 12 936
  5. tšehhi 9279
  6. farsi 8670
  7. saksa 7867
  8. portugali 7316
  9. hispaania 6643
  10. prantsuse 6425
  11. ukraina 6204

Järgnevad 5000 ja 2000 vahel slovaki, heebrea, bosnia, katalaani, soome, türgi, sloveeni, leedu, aseri, esperanto, bulgaaria, hiina, horvaadi ja armeenia.

25.05.2020[muuda]

...ehk siis kaks kuud hiljem:

1 inglise 36 911 (+450)
2 itaalia 35 046 (+650)
3 poola 24 572 (+550)
4 vene 13 053 (+120)

5 tšehhi 9549 (+250)
6 farsi 8681 (+11)
7 saksa 7868 (+1)
8 portugali 7352 (+36)
9 hispaania 6556 (+90)
10 prantsuse 6498 (+74)
11 ukraina 6260 (+56)

12 slovaki 4517
13 heebrea 4496
14 bosnia 4164
15 katalaani 3554
16 soome 3403
17 türgi 3382
18 sloveeni 2872
19 leedu 2800
20 aseri 2736
21 esperanto 2411
22 hiina 2308
23 bulgaaria 2298
24 horvaadi 2037
25 armeenia 2016

26 kreeka 1828
27 sunda 1791
28 uusnorra 1739
29 indoneesia 1709
30 araabia 1592

31 rootsi 1372
32 limburgi 1293
33 ungari 1263
34 eesti 1212 (+umbes 150)
35 tai 1194
36 korea 1048

04.07.2020[muuda]

...ehk umbes kuu ja veerand hiljem:

1 inglise 37 167 (+250)
2 itaalia 35 521 (+500)
3 poola 24 566 (-6)
4 vene 13 130 (+80)

5 tšehhi 9549 (+180)
6 farsi 8681 (+11)
7 saksa 7863 (-5)
8 portugali 7365 (+13)
9 hispaania 6570 (+14)
10 prantsuse 6508 (+10)
11 ukraina 6269 (+9)

12 heebrea 4562 (+66) (tabeli esimene kohavahetus slovakiga)
13 slovaki 4512 (-5)
14 bosnia 4164 (=0)
15 katalaani 3558 (+4)
16 soome 3404 (+1)
17 türgi 3379 (-3)
18 sloveeni 2873 (+1)
19 leedu 2802 (+2)
20 aseri 2743 (+7)
21 esperanto 2435 (+24)
22 hiina 2344 (+36)
23 bulgaaria 2298 (=0)
24 horvaadi 2044 (+7)
25 armeenia 2039 (+23)

26 kreeka 1829 (+1)
27 sunda 1791 (=0)
28 uusnorra 1745 (+6)
29 indoneesia 1784 (+75)
30 araabia 1604 (+12)

31 eesti 1392 (+180, eelmise kahe kuuga umbes +150, tõus tabelis 3 kohta; praeguse tempoga saaks 2000 täis oktoobris)

32 rootsi 1376 (+4)
33 limburgi 1275 (-18)
34 ungari 1264 (+1)

35 korea 1045 (-3) (kolmas kohavahetus tabelis)
36 tai 1044 (-150)

Meiega vähegi võrreldavas tempos kasvavad ainult inglise, itaalia ja tšehhi, poole aeglasemad on ka indoneesia ja vene, Vikitsitaatide ülejäänud keeleversioonid sisuliselt seisavad paigal (kasv 1% kuus või alla selle, kohati miinustes, mis muidugi näitab ka aktiivsust).

05.08.2020[muuda]

...ehk umbes kuu hiljem:

1 inglise 37 455 (+288)
2 itaalia 35 886 (+365)
3 poola 24 514 (-52)
4 vene 13 193 (+63)

5 tšehhi 9903 (+354)
6 farsi 8709 (+28)
7 saksa 7863 (=0)
8 portugali 7382 (+17)
9 hispaania 6684 (+114)
10 prantsuse 6516 (+8)
11 ukraina 6271 (+2)

12 heebrea 4609 (+47)
13 slovaki 4510 (-2)
14 bosnia 4164 (=0), teist kuud paigal
15 türgi 4091 (+712), eelmine kuu oli -3, nüüd kerkis kaks kohta

16 katalaani 3568 (+10)
17 soome 3405 (+1)

18 sloveeni 2873 (=0)
19 aseri 2811 (+68), kerkis 1 koha
20 leedu 2802 (=0)

21 esperanto 2493 (+58)
22 hiina 2351 (+7)
23 bulgaaria 2298 (=0), teist kuud paigal
24 horvaadi 2055 (+11)
25 armeenia 2047 (+8)

26 kreeka 1829 (=0), teist kuud paigal
27 sunda 1791 (=0), teist kuud paigal
28 indoneesia 1787 (+3), kerkis 1 koha
29 araabia 1748 (+144), kerkis 1 koha
30 uusnorra 1745 (=0)

31 eesti 1491 (+99, eelmisel kuul 180, tollest eelmise kahe kuuga umbes +150, tõus 2* aeglasem, tuleb lisada tempot)

32 rootsi 1376 (=0)
33 limburgi 1280 (+5)
34 ungari 1264 (=0)

35 korea 1045 (=0)
36 tai 1041 (-3)

Kuna me ise aeglustusime järsult, olid nüüd meist kiiremad endiselt inglise (+288), itaalia (+365), tšehhi (+354) ning ka hispaania (+114), türgi (+712) ja araabia (+144).

02.09.2020[muuda]

...ehk veidi alla kuu hiljem (püüaks 1. kuupäeva kanti jõuda, lihtsam meeles pidada):

1 inglise 37 660 (+205), kasv veidi aeglustunud
2 itaalia 36 246 (+260), kasv kolmandiku aeglustunud
3 poola 24 525 (+11), no vähemalt ei kahane
4 vene 13 262 (+69)
5 tšehhi 10 026 (+123), kasv langes poole võrra, ületasid 10K piiri

6 farsi 8721 (+12)
7 saksa 7859 (-4)
8 portugali 7395 (+13)
9 hispaania 6689 (+5), aeglustus järsult
10 prantsuse 6522 (+6)
11 ukraina 6276 (+5)

12 heebrea 4647 (+38)
13 slovaki 4510 (=0), teist kuud paigal
14 bosnia 4164 (-1), kolmat kuud paigal
15 türgi 4103 (+12), eelmine kuu +712, üle-eelmine -3, mingi raamat lisati?

16 katalaani 3587 (+19)
17 soome 3406 (+1)

18 sloveeni 2875 (+2)
19 aseri 2887 (+76), ikka kerkib
20 leedu 2803 (+1)

21 esperanto 2499 (+6), aeglustus
22 hiina 2383 (+32)
23 bulgaaria 2298 (=0), kolmat kuud paigal
24 horvaadi 2061 (+6)
25 armeenia 2054 (+7)

26 araabia 1929 (+181), kerkis 3 kohta, kasv kiirenes kolmandiku võrra
27 kreeka 1829 (=0), kolmat kuud paigal
27 sunda 1791 (=0), kolmat kuud paigal
28 indoneesia 1790 (+3)
30 uusnorra 1745 (=0), teist kuud paigal

31 eesti 1737 (+246), eelmisel kuul +99 üle-eelmisel +180, tollest eelmise kahe kuuga umbes +150, saime tempo tagasi, aga seda tuleb teadlikult hoida)

32 rootsi 1371 (-5)
33 limburgi 1284 (+4)
34 ungari 1264 (=0)

35 korea 1045 (=0)

36 hollandi 989
37 jaapani 956
...
45 tai 504 (-537), keegi kustutas poole sisust, võimalik, et nüüd on surnud kah

Rohkem kui +100 kasvas ainult 5 projekti, meist kiiremad olid ainult inglise (+305) ja itaalia (+260), järgnesid araabia (+181) ja tšehhi (+123). Ülesajalist tempot suudavadki püsivalt hoida ainult inglise, itaalia ja tšehhi, teised ajuti ja siis vajuvad jälle ära, eks meilgi on raske. Kui nüüd septembris veel 250 visata, tõuseme 5 kohta 26. kohale, kust araabia eest ära läheb. Ja sama tempoga saaks novembri alguseks veel 2 kohta. Kui teha septembris +263, oleks isegi 2000 artiklit täis ehk sisu kahekordistub alla aastaga. Uhh.

05.10.2020[muuda]

...ehk rohkem kui kuuga (ei jõudnud 1. kuupäevani, aga ikkagi peaks):

1 inglise 37 883 (+223), kasv jälle tiba kiirem
2 itaalia 36 590 (+344), kasvukiirus taastunud
3 poola 24 532 (+7), ei kahane, aga no tõesti...
4 vene 13 364 (+102), järsku poole kiirem
5 tšehhi 10 109 (+83), kasv langes veelgi, ilmselt pingutasid 10K-ni ja nüüd on lebo

6 farsi 8741 (+20)
7 saksa 7859 (=0)
8 portugali 7402 (+7)
9 hispaania 6759 (+70), jälle vunk sees
10 prantsuse 6522 (+12)
11 ukraina 6295 (+19)

12 heebrea 4687 (+40), stabiilne tempo
13 slovaki 4510 (=0), kolmat kuud paigal
14 bosnia 4163 (-1), neljat kuud paigal
15 türgi 4112 (+9), eelmine kuu +12, üle-eelmine +712, veel enne -3

16 katalaani 3592 (+5)
17 soome 3411 (+5)

18 aseri 2911 (+24), +1 koht, tempo aeglustus järsult, aga siiski kerkib
19 sloveeni 2875 (=0)
20 leedu 2803 (=0)

21 esperanto 2540 (+41), kiirenes
22 hiina 2447 (+64), kiirenes kaks korda
23 bulgaaria 2299 (+1), neljat kuud paigal
24 araabia 2123 (+194), kerkis 2 kohta, kasv kiirenes veel kröömikese
25 horvaadi 2067 (+6)
26 armeenia 2056 (+2)
27 eesti 2003 (+266), +4 kohta, hoiame tempot ja isegi väike kiirendus

28 kreeka 1829 (=0), neljat kuud paigal
29 sunda 1791 (=0), neljat kuud paigal
30 uusnorra 1745 (=0), kolmat kuud paigal
31 indoneesia 1612 (-178), -1 koht, mingi autoriõiguse kamm?

32 rootsi 1372 (+1)
33 limburgi 1288 (+4)
34 ungari 1264 (=0)
35 korea 1049 (+50)

36 hollandi 989 (=0)
37 jaapani 957 (+1)
38 ladina 932
39 tamili 903
40 sahha 754
...

Rohkem kui +100 kasvas ainult 5 projekti, meist kiirem oli ainult itaalia (+344), järgnesid inglise (+223), araabia (+194) ja vene (+101). Ülesajalist tempot hoiavad kogu aeg vaid inglise ja itaalia, piiri peal on tšehhi ja vene; araabial on praegu kõva vunk sees, ent mõnel kuul ei jätku võhma. Arusaadav, meil ei jätku ka, ehkki Eesti on suurem riik kui Araabia, Itaalia või Venemaa. Tõusime praktiliselt prognoosikohaselt, araabia läheb eest, aga vahe kahaneb. Aastaga on sisu enam kui kahekordistunud. Selle tempo jätkudes saame 1000 artiklit 4 kuuga ehk aastas 3000, nii et 2021. aasta lõpuks võiks olla 12. koht ja esikümme silmapiiril (tehku mõni teine vikiprojekt järele). Pisut kaheldavaks muudab selle prognoosi pisike tõigake, et tempo on püstilollakas. Samas, kui keegi veel õla alla paneks, poleks selle hoidmine pikema aja vältel teps mitte ebarealistlik. Jabur on olukord küll. Ja novembri alguseks kerkime veel kaks kohta.

02.11.2020[muuda]

Veidi vähem kui kuu, seekord:

1 inglise 38 257 (+374), kasv kiirenes üle kolmandiku
2 itaalia 36 872 (+282), kasvukiirus langes
3 poola 24 543 (+11), peaaegu paigal
4 vene 13 442 (+78), veidi aeglasem
5 tšehhi 10 177 (+68), pärast 10K-ni jõudmist kasv muudkui aeglustub

6 farsi 8747 (+6)
7 saksa 7859 (=0), teist kuud paigal
8 portugali 7398 (-4), esikümne omad tavaliselt ei lange
9 hispaania 6713 (-46), vahepeal täitsa edenes ja mis nüüd juhtus?
10 prantsuse 6617 (+95), võttis tempo korralikult üles
11 ukraina 6331 (+36)

12 heebrea 4746 (+59), isegi pisut kiirem
13 slovaki 4510 (=0), neljas kuu paigal
14 bosnia 4163 (-1), viies kuu paigal
15 türgi 4112 (=0), eelmine kuu +9, üle-eelmine +12, enne seda +712 ja -3 - võhm sai otsa

16 katalaani 3603 (+11)
17 soome 3415 (+4)

18 aseri 2911 (=0), jäi toppama
19 sloveeni 2875 (+2)
20 leedu 2803 (=0), teist kuud paigal
21 esperanto 2719 (+179), kust see spurt nüüd tuli?

22 hiina 2542 2447 (+95), kiirenes veel poole jagu
23 eesti 2314 (+313), teist kuud järjest +4 kohta ja kiirendus jätkub, ise ka imestan

24 bulgaaria 2299 (=0), viies kuu paigal
25 araabia 2153 (+30), bensiin sai otsa?
26 horvaadi 2069 (+3)
27 armeenia 2056 (=0), seisma jäi

28 kreeka 1829 (=0), viies kuu paigal
29 sunda 1791 (=0), viies kuu paigal
30 uusnorra 1745 (=0), neljas kuu paigal
31 indoneesia 1599 (-13), eelmine kuu -178 ja -1 koht, langus jätkub

32 rootsi 1372 (=0), seiskus
33 limburgi 1293 (+5)
34 ungari 1264 (=0)
35 korea 1049 (=0), pingutasid üle 1000 piiri ja jäid seisma

36 hollandi 989 (=0)
37 jaapani 957 (=0)
38 ladina 932 (=0)
39 tamili 910 (+7)
40 sahha 839 (+85), ohhoo
...

Rohkem kui +100 kasvas ainult 4 projekti, meist kiirem oli ainult inglise (+374), järgnesid itaalia (+282) ja üllatuslikult esperanto (+179). 50-100 vahemikku jäid vene, tšehhi, prantsuse ja heebrea. Tundub, et araabial ja türgil on jaks lõppenud, tšehhe ja korealasi aga tabas ühtviisi edusündroom: üks sai kätte 10 000, teine 1000 piiri, aga pärast seda istuti maha (no tšehhide lebo on muidugi teiste spurt). Ülesajalist tempot hoiavad kogu aeg vaid inglise ja itaalia, mis vahetavad kiireima projekti tiitlit käest kätte, meie püsime juba mõnd aega kenasti teisel kohal. Üldtabelis arvasin ma, et kerkime oktoobriga 2 kohta, aga araablased jäid seisma ja tuli hoopis 4. Endiselt jabur. Rahvusvahelises plaanis tundub küll siiski, et Vikitsitaatide suurim oht on saada lamatised.

Pakilised tööd[muuda]

Nagu eespool öeldud: Kasutaja:Ehitaja/Probleemsed artiklid.

Põhimõtted ja tööplaan[muuda]

Vikitsitaatide sisu koosneb tsitaatidest, mis on väljavõtted kirjalikest tekstidest. Pilte ning audio-videomaterjale saab kasutada illustreeriva materjalina, kuid need ei moodusta põhisisu. Teoreetiliselt kõneldakse tsitaatidest ka teistes kunstides peale kirjanduse - filmis, maalis, fotograafias... -, kuid Vikitsitaadid siiani neid ei hõlma.

Põhiliselt on igas Vikitsitaatide keeleversioonis omakeelsed tsitaadid, kuid mitte ainult. Vahel esitatakse tõlketsitaatide juures ka algkeelne tekst. Vahel on toodud ära puhtvõõrkeelseid tsitaate, mis ongi sellistena käibel. Vahel esineb võõrkeelseid fraase ka teiste rahvaste vanasõnade loendites. Viimased kaks rühma tuleks siiski alati varustada tõlkega.

Mil määral peaks püüdma kujundada Vikitsitaate haridusprojektiks? Siin on mitu võimalikku aspekti: (üli)õpilaste osalus töös, hariduslikud kriteeriumid sisu valikul, vormistamisel ja liigitamisel, hariduslike abivahendite või projektilehtede loomine, hariduse vajadustele vastavate juhendite kirjutamine (nt viitamiseks)...

Sisuliigitus: kategooriad ja loendid[muuda]

Põhimõtteline juurkategooriate süsteem on kujundatud: isikud (peamiselt autorid), teosed, teemad.

Autorite sortimisel kategooriatesse on läbiv süsteem kaardistus kahel koordinaatteljel: tegevusala ja riik. Eesti kirjanik, Läti poliitik, Vatikani inimene. Tundub üldjoontes töötavat.

Loendeid ei ole veel korrastada jõudnud. Ilmselt saab teha isikute, teoste ja teemade loendid (ja need omakorda kategooriasse ja n-ö juurloenditesse). Lahku võiks tõsta kohanimed, kas veel midagi? ajapikku ehk, analoogselt Vikipeediaga, Eesti ja välismaa autorid, teosed ja kohad, ilmselt ka teosed liikide kaupa (filmid, telesaated, kirjandusteosed, rahvaluuleteosed; kas muusikateoseid tuleks loendites ja kategooriates kirjandusteostest eristada?). Loendid tahavad aktiivsemat ülalpidamist, seepärast oleks ma nendega pigem kokkuhoidlik.

Teoste liigitamisega kunstiliikide ja žanride kaupa ei tohiks väga suurt probleemi tekkida, põhimõtteline loogika on ilmne.

Samas: kuidas teemasid mõistlikult süstematiseerida, pole aimugi. Ma ei ole jõudnud teisi keeleversioone küllalt uurida, esimese hooga nad väga head ja selget muljet ei jäta. Mis oleks hea ontoloogia? Dewey? Wikidata? Kumbki pole otseselt selle projekti jaoks loodud ega kohandu väga hästi.

Ristkasutus/dubleerimine[muuda]

Mõnes mõttes oleks loogiline, kui tsitaat asuks kolmes kohas ehk oleks n-ö kaardistatud kolmel teljel: autor, allikas, teema. Küsimus on, kui suures osas on mõtet sisu dubleerimisel. Vikitehnika ei võimaldada pidada pelgalt üht märksõnastatud kirjet, mis siis päringu korral automaatselt välja hüppab, seega tuleb ikkagi dubleerida käsitsi (kui üldse).

Lausaline dubleerimine tundub liiast, dubleerimise keeld ka. Aga kui me tahame, et uutel tulijatel oleks selge arusaam, kus on mõistlik piir, siis peaks need, kel on rohkem kogemusi ja laiem pilt silme ees, mingid piirid kokku leppima ning need juhendisse kirja panema.

Teistsuguse dubleerimise küsimus tekib seoses tõlketekstidega. Mõnegi teose puhul võib olla mõistlik esitada tsitaadid eri tõlgetes, sest võrdlus on kõnekas ja lugejatele huvipakkuv - nt "Hamleti" eri tõlked. Küll aga tuleb kaaluda, mis ulatuses on see õigustatud, samuti n-ö kohapealne ületõlkimine (uue tõlke tegemine Vikitsitaatide jaoks, kui olemasolev eestikeelne tõlge on aegunud, ei ole kättesaadav vms).

Valik[muuda]

Tähelepanuväärsuse küsimus võtab tsitaatides täiesti uue kuju. Kas tsiteerima peaks ainult seda, mis on kuskil juba tsiteeritud? Ma ei arva, et see peaks tingimata just nii olema, kui kirjakoht on algselt avalikustatud või ilmunud tervikteoses. Ja siin on võimalik anda lendsõnale laiem kontekst.

Osa tsitaate võiks kahtlemata tulla siia seetõttu, et nad on käibel. Meil on võimalus pakkuda inimestele korralikke viiteid, tõlkeid ja allikaid.

Osa võiks valida ka selle järgi, et need on sisuliselt asjakohased. Näiteks kui mingi valdkonna olulise spetsialistiga ilmub intervjuu, saab teha sealt väljavõtteid, mis tema valdkonda kajastavad ja iseloomustavad.

Samas võiks panna kirja mingi reegli, mille alusel saaks välistada, et projekt külvatakse üle kildudega, mille autor on Juku 3.b klassist.

Kui kellegi tsitaat on kirjas monumendil või hauakivil, võiks see iseenesest olla piisav tähelepanuväärsus. Kui selle kohta on pilttõend, võiks sellised pildid ja tekstilise selgituse ka vastavasse artiklisse lisada - need on olulised metaandmed.

Kindlasti tuleb olla selektiivne allika piires ehk mitte jagada kogu tervikteksti tsitaatideks. Kuigi lühikese ja tugeva teksti puhul see kiusatus tekib ja on raske öelda, mis tuleks siis välja jätta.

Mil määral võiks valik olla pedagoogiline? Ilmselt ei teeks halba, kui (muuhulgas) võtta ette koolikursustes mainitud autorite ja teemade (kirjanikud, ajaloolised tegelased, kirjandusteosed, ajaloosündmused, loodusteaduste ja matemaatika põhimõisted) süsteemne katmine.

Veel üks valikuprobleem on hüperkanoniseerimine: analoogkultuuri teisendamisel digikultuuriks saavad kaanonisse kuuluvad autorid ja teosed tavaliselt ülevõimenduse. Kõik kohad on täis William Shakespeare'i, väga vähe on Eha Lättemäed. Meil tasuks seda silmas pidada ja püüda hoida tasakaalu nii, et kaanon oleks esindatud, kuid me pööraks rohkem tähelepanu sellele, mida kõik muud kohad täis ei ole, näiteks Eesti naisautoritele, murdetekstidele, mujalt maailmast aga autoritele, kes võiks olla meie kontekstis olulised ja keda näiteks seni tõlgitud pole.

Seosed teiste projektidega[muuda]

Kus võimalik, võiks linkida Vikipeedia artiklile ja tagasi. Teemalehtede puhul on see pisut vaieldav, eriti kui Vikitsitaatides on tegu laiema teemaga, millele vastab mitu artiklit Vikipeedias.

Kui tsiteeritav tekst on Vikitekstides, võiks linkida sinna.

Kas Vikitsitaatide teemalehti oleks mõtet linkida Vikisõnastikku?

Mida teha, kui mingi fraasi kohta on olemas Vikipeedia artikkel? Kas me peaks jätma üksikute tsitaatide kohta käiva info peamiselt Vikipeediasse ja viitama sinna, et sisu ei hakataks dubleerima? Näib mõistlik.

Kas Vikipeedia artiklitest, kus on pikemad tsitaadiloendid, peaks tsitaadid siia üle tooma ja artiklist kustutama? Mingisugune kogus tsitaate, eriti artikli teksti integreerituid ja kommenteerituid, peaks Vikipeediasse ju loomulikult jääma, ehkki iseenest võiks needki siin dubleerida.

Praegu pole enamiku vikiprojektidega linkimiseks mallegi.

Iseenesest tekivad ju projektilingid üle Wikidata automaatselt, aga esiteks on need pisikesed ja menüüsse peidetud, teiseks tulevad nad komplektis ja Wikidata kirje valikul oleks mõistlik valida võimalikult täpne sisuline vastavus, mitte võimalikult lähedase kujuga pealkiri eesti vikist, mis võib kohati olla Wikidatas seotud tont teab millega. Paljud artiklid eesti Vikipeedias on mõistete eritlemise käigus läinud nii spetsiifiliseks, et need ei seostu Wikidatas mitte millegagi, samas kui Vikitsitaatides on enamik märksõnu üldkeele mõisted, millele oleks vasted olemas.

Teemade koondamine[muuda]

Ühe autori ainsa teose puhul pole mõtet teha eraldi lehti autorile ja teosele, pigem suunamine. Kummaga sel juhul Vikipeedias siduda? Pakuksin pigem autorit.

Ma ei näe ka mõtet eristada teemasid grammatiliste nüanssideni. Me võime ju öelda, et tõlge, tõlkimine ja tõlkija erinevad, aga tsitaatides seda vahet tavaliselt ei tehta, pealegi lähevad niisugused nüansid tõlkes tihti kaotsi ja suur osa tsitaate on tõlgitud.

Kuid tuleb hoolikalt kaaluda, millal niisugune koondamine omakorda liiale läheb. Kindlasti ei tohiks teemasid koondada mehaaniliselt, nii et teemalehele tuleksid tsitaadid, milles leidub grammatiliselt sobiv sõna, ent sisuline seos puudub.

Viitamine ja metaandmed[muuda]

Eesti AÕS nõuab viitamist autorile igal juhul, ka autoriõiguse kaitse alt väljunud avaliku omandi puhul. Lihtsuse mõttes võib öelda, et viidata tuleks: 1) autorile; 2) teose pealkirjale; 3) allikale (avaldamiskanalile). Sellisel juhul ei tohiks keegi turja hakata.

Ideaalis tuleks viidata tsitaadi juures selle autorile, allikale (vahel nii konkreetse formuleeringu allikale kui ka esmaallikale, soovitavalt konkreetsele väljaandele - dateering, ilmumiskoht, trüki number - lehekülje täpsusega, et viide oleks kontrollitav ja kontekst leitav), vajadusel ka tõlkijale.

Kas juhul, kui tsitaat on leitud kuskil tsiteeritavana, tuleks viidata ka n-ö vahendavale allikale? Kindlasti juhul, kui algset tsitaati pole õnnestunud kindlaks teha või tegu on tõlkega, mida mujal avaldatud pole. Aga millises formaadis?

Kas allikaviiteid peaks püüdma kujundada ref-idena? Ilmselt oleks mõistlik tuua üle viitemallid, mis võimaldavad viidata korduvalt sama teose eri lehekülgedele, vormistamata iga kord eraldi viidet.

Mõtlema peaks ka eri allikate väärtusele, lubatavusele jne. Näiteks tsitaadikogumikud tunduvad olevat üks üsna loomulik allikas: tsitaadi esinemus sellises näitab tähelepanuväärsust, materjal on juba välja otsitud ja võimaldab vahel katta teemasid laiapõhjaliselt. Samas on tsitaadikogumike andmekvaliteet tihti Vikipeedia kriteeriumite kohaselt allpool igasugust arvustust. Viide laadis "Aristoteles (506-443 eKr)" ei ütle, millisest teosest lause võetud on, nimele lisatud metainfo on sageli vigane ning tõlked inglise keele kaudu või lihtsalt väga viletsad. Sageli ei kontrolli niisuguste valimike tootjad isegi autorsuse ehtsust.

See tekitab omakorda küsimuse, kas me peaks püüdma oma viiteid kuidagi kontrollida ja võib-olla tähistada eraldi malli abil tsitaadid, mis on kontrollimata - osalt lugejate informeerimiseks ja osalt omaenda tööjärje arvestamiseks.

Tõlkijale tuleks viidata, seda nõuab muuhulgas ka autoriõiguse seadus. Siin tekib palju küsimusi. Kuidas leida tõlkija, kui keegi tsiteerib midagi, ütlemata, kust ta tõlke võttis? Mida teha, kui tsitaat on suuline, nt teatritükis, aga kavalehel tõlkijat ei nimetata? Kas me peaks kuidagi markeerima, kas tõlge on loodud Vikitsitaatide või muu vikiprojekti raames (mistõttu selle kasutamine on lugeja jaoks vaba, see võib olla talle oluline info) või lihtsalt kuskilt võetud ja tõlkija on teadmata?

Kui kuskil avalikus ruumis on tsitaat kasutusel eksliku viitega või vales sõnastuses, oleks ilmselt kasulik, kui Vikitsitaatides oleks selgelt kirjas ka kommentaar, mis väärkasutusele osutab.

Mida teha tsitaatidega, mida on kasutanud mitu inimest? Oleks loogiline vähemalt nendevahelisele seosele osutada, isegi kui sõnastus varieerub. Aga mil määral peaks sellist infot dubleerima või millisele lehele põhikirje paigutama?

Vormistus[muuda]

Hea oleks, kui Vikitsitaatide lehed näeksid ühesugused välja. Praegu meil seda standardit ei ole. Tuleks otsida välja erinevad võimalused eri keeleversioonidest, nende plusse-miinuseid võrrelda, siis teha valik ja kirjutada vastav juhend. Aluseks peaks olema lühidus, selgus ja kasutajamugavus.

Olen siiani kasutanud peamiselt süsteemi, kus ühe tärni järel tuleb jutumärkideta ja püstkirjas tsitaat, selle järel kaks tärni ja allikas. Peamiselt olen seda eelistanud lihtsuse tõttu. Kindlasti annab välja mõelda midagi paremat.

Autoriõigus[muuda]

Põhimõtteliselt võib eeldada, et Vikitsitaatide tegevus langeb USAs õigustatud kasutuse alla (fair use). Euroopa Liidus on olukord natuke teine, aga võib-olla on parem, kui ma oma hinnangut olukorrale siinkohal välja ei ütle.

Tervikteose tsiteerimist üldjuhul lubatavaks ei peeta, tsitaat peaks olema mõistlikus suuruses väljavõte. Milline suurus on mõistlik, ei taheta tavaliselt öelda. See tekitab näiteks lühikeste luuletuste tsiteerimisel tõsise probleemi.

Kaaluda tuleks ka, millised oleks tsitaadipikkuse mõistlikud piirid teoste puhul, mis on avalikus omandis. Vikitsitaadid ei ole mõeldud tervikteoste kopeerimiseks, isegi kui seda juriidiliselt tohib.

Vastukaaluna eelnevale toimib aga autoriõiguslik põhimõte, mille kohaselt ei tohi teose mõtet moonutada. Tõsi, selle pooldajad ilmselt ei jaga tänapäevase kunstiteooria ja -semiootika seisukohta, et mõte ei ole autori poolt üheselt kindlaksmääratud, vaid valmib alles kohtumisel lugejaga. Niisugusi sätteid on aga mitmel pool maailmas (nt Hollandi panoraamivabadust raamistab kohustus näidata teose konteksti), osalt seostub sellega ka autori isiklik ainuõigus teose muutmiseks ning ka Eesti AÕSi § 19 "Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel", mis ütleb: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust". Rangelt võttes lubab see säte tsiteerida teatud teoseid ainult tervikuna, sest kui teoses on ekspositsioon ja puänt, ei saa terviku mõtet üht või teist kõrvale jättes kuidagi edasi anda. Kui teos koosneb kahest reast, millest ühe öeldakse "ükskord oli üks mees" ja teises "rohkem me temast ei tea", siis ühe rea ärajätmine rikub autoriõigust ja on karistatav vangistusega. Nii et sedagi tuleb järgida.

Euroopa Liidus on andmebaasid kaitstud autoriõigusega ning see kehtib ka mittedigitaalsete andmebaaside kohta, samuti on eraldi autoriõigus kogumiku koostajal. See tähendab, et isegi kui tsitaadikogumiku sisu ei pruugi olla kaitstud (nt Tammsaare teosed on praegu vabad), võib olla kaitstud see spetsiifiline valik, mida täies ulatuses kopeerida üldjuhul ei tohiks. Teisalt on niisugust lauskopeerimist praktiliselt võimatu tuvastada, kui kasutatud tsitaadikogumikule ei viidata - ja praegu ei ole meil ühtki ametlikku reeglit, mis seda otsesõnu nõuaks.

Kontekst[muuda]

(Teatud määral, muide, nõuab konteksti säilitamist isegi eesti autoriõigus, ehkki see nõue on võrreldes mõne muu riigiga pigem vihjeline.)

Ühest küljest peaks Vikitsitaatides andma tsitaadile konteksti, et ei tekiks moonutusi nagu on üldlevinud poolikute tsitaatidega "Terves kehas terve vaim" ja "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus". Teisalt peab kontekstiga ka ettevaatlik olema. Kaaluda tuleb: 1) kui pikki lõike võib kontekstuaalsuse mõttes eeldada (ja tohib kasutada autoriõiguslikult), 2) kas peaks ikka üldse seda inglise Vikitsitaatide praktikat üle võtma, et mõne tsitaadi sees on paksus kirjas "põhiline" (kes, kuidas ja mille alusel seda otsustab?), 3) kui palju ja milliseid kommentaari võib tsitaadile lisada ja 4) kui palju võib mängida metakommentaariga tsitaatide paigutuses lehel.

Ettekanded[muuda]

Vikitsitaatide teiste keeleversioonidega seoses aegade jooksul peetud ettekanded.

Tööriistad[muuda]

Muu pudi[muuda]