Kasutaja:Ehitaja

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ma teile ehitan.

Vt: Kasutaja:Ehitaja/Probleemsed artiklid.

Vikitsitaatide keeleversioonid suuruse järgi Metas. 26.03.2020 seisuga:

  1. inglise 36 459
  2. itaalia 34 383
  3. poola 24 432
  4. vene 12 936
  5. tšehhi 9279
  6. farsi 8670
  7. saksa 7867
  8. portugali 7316
  9. hispaania 6643
  10. prantsuse 6425
  11. ukraina 6204

Järgnevad 5000 ja 2000 vahel slovaki, heebrea, bosnia, katalaani, soome, türgi, sloveeni, leedu, aseri, esperanto, bulgaaria, hiina, horvaadi ja armeenia.

Pakilised tööd[muuda]

Nagu eespool öeldud: Kasutaja:Ehitaja/Probleemsed artiklid.

Põhimõtted ja tööplaan[muuda]

Vikitsitaatide sisu koosneb tsitaatidest, mis on väljavõtted kirjalikest tekstidest. Pilte ning audio-videomaterjale saab kasutada illustreeriva materjalina, kuid need ei moodusta põhisisu. Teoreetiliselt kõneldakse tsitaatidest ka teistes kunstides peale kirjanduse - filmis, maalis, fotograafias... -, kuid Vikitsitaadid siiani neid ei hõlma.

Põhiliselt on igas Vikitsitaatide keeleversioonis omakeelsed tsitaadid, kuid mitte ainult. Vahel esitatakse tõlketsitaatide juures ka algkeelne tekst. Vahel on toodud ära puhtvõõrkeelseid tsitaate, mis ongi sellistena käibel. Vahel esineb võõrkeelseid fraase ka teiste rahvaste vanasõnade loendites. Viimased kaks rühma tuleks siiski alati varustada tõlkega.

Sisuliigitus: kategooriad ja loendid[muuda]

Põhimõtteline juurkategooriate süsteem on kujundatud: isikud (peamiselt autorid), teosed, teemad.

Autorite sortimisel kategooriatesse on läbiv süsteem kaardistus kahel koordinaatteljel: tegevusala ja riik. Eesti kirjanik, Läti poliitik, Vatikani inimene. Tundub üldjoontes töötavat.

Loendeid ei ole veel korrastada jõudnud. Ilmselt saab teha isikute, teoste ja teemade loendid (ja need omakorda kategooriasse ja n-ö juurloenditesse). Lahku võiks tõsta kohanimed, kas veel midagi? ajapikku ehk, analoogselt Vikipeediaga, Eesti ja välismaa autorid, teosed ja kohad, ilmselt ka teosed liikide kaupa (filmid, telesaated, kirjandusteosed, rahvaluuleteosed; kas muusikateoseid tuleks loendites ja kategooriates kirjandusteostest eristada?). Loendid tahavad aktiivsemat ülalpidamist, seepärast oleks ma nendega pigem kokkuhoidlik.

Teoste liigitamisega kunstiliikide ja žanride kaupa ei tohiks väga suurt probleemi tekkida, põhimõtteline loogika on ilmne.

Samas: kuidas teemasid mõistlikult süstematiseerida, pole aimugi. Ma ei ole jõudnud teisi keeleversioone küllalt uurida, esimese hooga nad väga head ja selget muljet ei jäta. Mis oleks hea ontoloogia? Dewey? Wikidata? Kumbki pole otseselt selle projekti jaoks loodud ega kohandu väga hästi.

Ristkasutus/dubleerimine[muuda]

Mõnes mõttes oleks loogiline, kui tsitaat asuks kolmes kohas ehk oleks n-ö kaardistatud kolmel teljel: autor, allikas, teema. Küsimus on, kui suures osas on mõtet sisu dubleerimisel. Vikitehnika ei võimaldada pidada pelgalt üht märksõnastatud kirjet, mis siis päringu korral automaatselt välja hüppab, seega tuleb ikkagi dubleerida käsitsi (kui üldse).

Lausaline dubleerimine tundub liiast, dubleerimise keeld ka. Aga kui me tahame, et uutel tulijatel oleks selge arusaam, kus on mõistlik piir, siis peaks need, kel on rohkem kogemusi ja laiem pilt silme ees, mingid piirid kokku leppima ning need juhendisse kirja panema.

Teistsuguse dubleerimise küsimus tekib seoses tõlketekstidega. Mõnegi teose puhul võib olla mõistlik esitada tsitaadid eri tõlgetes, sest võrdlus on kõnekas ja lugejatele huvipakkuv - nt "Hamleti" eri tõlked. Küll aga tuleb kaaluda, mis ulatuses on see õigustatud, samuti n-ö kohapealne ületõlkimine (uue tõlke tegemine Vikitsitaatide jaoks, kui olemasolev eestikeelne tõlge on aegunud, ei ole kättesaadav vms).

Valik[muuda]

Tähelepanuväärsuse küsimus võtab tsitaatides täiesti uue kuju. Kas tsiteerima peaks ainult seda, mis on kuskil juba tsiteeritud? Ma ei arva, et see peaks tingimata just nii olema. Ja siin on võimalik anda lendsõnale laiem kontekst.

Osa tsitaate võiks kahtlemata tulla siia seetõttu, et nad on käibel. Meil on võimalus pakkuda inimestele korralikke viiteid, tõlkeid ja allikaid.

Osa võiks valida ka selle järgi, et need on sisuliselt asjakohased. Näiteks kui mingi valdkonna olulise spetsialistiga ilmub intervjuu, saab teha sealt väljavõtteid, mis tema valdkonda kajastavad ja iseloomustavad.

Samas võiks panna kirja mingi reegli, mille alusel saaks välistada, et projekt külvatakse üle kildudega, mille autor on Juku 3.b klassist.

Kui kellegi tsitaat on kirjas monumendil või hauakivil, võiks see iseenesest olla piisav tähelepanuväärsus. Kui selle kohta on pilttõend, võiks sellised pildid ja tekstilise selgituse ka vastavasse artiklisse lisada - need on olulised metaandmed.

Kindlasti tuleb olla selektiivne allika piires ehk mitte jagada tervikteksti tsitaatideks. Kuigi lühikese ja tugeva teksti puhul see kiusatus tekib ja on raske öelda, mis tuleks siis välja jätta.

Seosed teiste projektidega[muuda]

Kus võimalik, võiks linkida Vikipeedia artiklile ja tagasi. Teemalehtede puhul on see pisut vaieldav, eriti kui Vikitsitaatides on tegu laiema teemaga, millele vastab mitu artiklit Vikipeedias.

Kui tsiteeritav tekst on Vikitekstides, võiks linkida sinna.

Kas Vikitsitaatide teemalehti oleks mõtet linkida Vikisõnastikku?

Mida teha, kui mingi fraasi kohta on olemas Vikipeedia artikkel? Kas me peaks jätma üksikute tsitaatide kohta käiva info peamiselt Vikipeediasse ja viitama sinna, et sisu ei hakataks dubleerima? Näib mõistlik.

Kas Vikipeedia artiklitest, kus on pikemad tsitaadiloendid, peaks tsitaadid siia üle tooma ja artiklist kustutama? Mingisugune kogus tsitaate, eriti artikli teksti integreerituid ja kommenteerituid, peaks Vikipeediasse ju loomulikult jääma, ehkki iseenest võiks needki siin dubleerida.

Teemade koondamine[muuda]

Ühe autori ainsa teose puhul pole mõtet teha eraldi lehti autorile ja teosele, pigem suunamine. Kummaga sel juhul Vikipeedias siduda? Pakuksin pigem autorit.

Ma ei näe ka mõtet eristada teemasid grammatiliste nüanssideni. Me võime ju öelda, et tõlge, tõlkimine ja tõlkija erinevad, aga tsitaatides seda vahet tavaliselt ei tehta, pealegi lähevad niisugused nüansid tõlkes tihti kaotsi ja suur osa tsitaate on tõlgitud.

Kuid tuleb hoolikalt kaaluda, millal niisugune koondamine omakorda liiale läheb. Kindlasti ei tohiks teemasid koondada mehaaniliselt, nii et teemalehele tuleksid tsitaadid, milles leidub grammatiliselt sobiv sõna, ent sisuline seos puudub.

Viitamine ja metaandmed[muuda]

Eesti AÕS nõuab viitamist autorile igal juhul, ka autoriõiguse kaitse alt väljunud avaliku omandi puhul. Lihtsuse mõttes võib öelda, et viidata tuleks: 1) autorile; 2) teose pealkirjale; 3) allikale (avaldamiskanalile). Sellisel juhul ei tohiks keegi turja hakata.

Ideaalis tuleks viidata tsitaadi juures selle autorile, allikale (vahel nii konkreetse formuleeringu allikale kui ka esmaallikale, soovitavalt konkreetsele väljaandele - dateering, ilmumiskoht, trüki number - lehekülje täpsusega, et viide oleks kontrollitav ja kontekst leitav), vajadusel ka tõlkijale.

Kas juhul, kui tsitaat on leitud kuskil tsiteeritavana, tuleks viidata ka n-ö vahendavale allikale? Kindlasti juhul, kui algset tsitaati pole õnnestunud kindlaks teha või tegu on tõlkega, mida mujal avaldatud pole. Aga millises formaadis?

Kas allikaviiteid peaks püüdma kujundada ref-idena? Ilmselt oleks mõistlik tuua üle viitemallid, mis võimaldavad viidata korduvalt sama teose eri lehekülgedele, vormistamata iga kord eraldi viidet.

Mõtlema peaks ka eri allikate väärtusele, lubatavusele jne. Näiteks tsitaadikogumikud tunduvad olevat üks üsna loomulik allikas: tsitaadi esinemus sellises näitab tähelepanuväärsust, materjal on juba välja otsitud ja võimaldab vahel katta teemasid laiapõhjaliselt. Samas on tsitaadikogumike andmekvaliteet tihti Vikipeedia kriteeriumite kohaselt allpool igasugust arvustust. Viide laadis "Aristoteles (506-443 eKr)" ei ütle, millisest teosest lause võetud on, nimele lisatud metainfo on sageli vigane ning tõlked inglise keele kaudu või lihtsalt väga viletsad. Sageli ei kontrolli niisuguste valimike tootjad isegi autorsuse ehtsust.

See tekitab omakorda küsimuse, kas me peaks püüdma oma viiteid kuidagi kontrollida ja võib-olla tähistada eraldi malli abil tsitaadid, mis on kontrollimata - osalt lugejate informeerimiseks ja osalt omaenda tööjärje arvestamiseks.

Tõlkijale tuleks viidata, seda nõuab muuhulgas ka autoriõiguse seadus. Siin tekib palju küsimusi. Kuidas leida tõlkija, kui keegi tsiteerib midagi, ütlemata, kust ta tõlke võttis? Mida teha, kui tsitaat on suuline, nt teatritükis, aga kavalehel tõlkijat ei nimetata? Kas me peaks kuidagi markeerima, kas tõlge on loodud Vikitsitaatide või muu vikiprojekti raames (mistõttu selle kasutamine on lugeja jaoks vaba, see võib olla talle oluline info) või lihtsalt kuskilt võetud ja tõlkija on teadmata?

Kui kuskil avalikus ruumis on tsitaat kasutusel eksliku viitega või vales sõnastuses, oleks ilmselt kasulik, kui Vikitsitaatides oleks selgelt kirjas ka kommentaar, mis väärkasutusele osutab.

Mida teha tsitaatidega, mida on kasutanud mitu inimest? Oleks loogiline vähemalt nendevahelisele seosele osutada, isegi kui sõnastus varieerub. Aga mil määral peaks sellist infot dubleerima või millisele lehele põhikirje paigutama?

Vormistus[muuda]

Hea oleks, kui Vikitsitaatide lehed näeksid ühesugused välja. Praegu meil seda standardit ei ole. Tuleks otsida välja erinevad võimalused eri keeleversioonidest, nende plusse-miinuseid võrrelda, siis teha valik ja kirjutada vastav juhend. Aluseks peaks olema lühidus, selgus ja kasutajamugavus.

Olen siiani kasutanud peamiselt süsteemi, kus ühe tärni järel tuleb jutumärkideta ja püstkirjas tsitaat, selle järel kaks tärni ja allikas. Peamiselt olen seda eelistanud lihtsuse tõttu. Kindlasti annab välja mõelda midagi paremat.

Autoriõigus[muuda]

Põhimõtteliselt võib eeldada, et Vikitsitaatide tegevus langeb USAs õigustatud kasutuse alla (fair use). Euroopa Liidus on olukord natuke teine, aga võib-olla on parem, kui ma oma hinnangut olukorrale siinkohal välja ei ütle.

Tervikteose tsiteerimist üldjuhul lubatavaks ei peeta, tsitaat peaks olema mõistlikus suuruses väljavõte. Milline suurus on mõistlik, ei taheta tavaliselt öelda. See tekitab näiteks lühikeste luuletuste tsiteerimisel tõsise probleemi.

Euroopa Liidus on andmebaasid kaitstud autoriõigusega ning see kehtib ka mittedigitaalsete andmebaaside kohta, samuti on eraldi autoriõigus kogumiku koostajal. See tähendab, et isegi kui tsitaadikogumiku sisu ei pruugi olla kaitstud (nt Tammsaare teosed on praegu vabad), võib olla kaitstud see spetsiifiline valik, mida täies ulatuses kopeerida üldjuhul ei tohiks. Teisalt on niisugust lauskopeerimist praktiliselt võimatu tuvastada, kui kasutatud tsitaadikogumikule ei viidata - ja praegu ei ole meil ühtki ametlikku reeglit, mis seda otsesõnu nõuaks.