Uued leheküljed
Ilme
9. veebruar 2025
- 00:099. veebruar 2025, kell 00:09 Mary Elizabeth Coleridge (ajal | muuda) [2795 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Mary Coleridge, 1883. '''Mary Elizabeth Coleridge''' (23. september 1861, London – 25. august 1907, Harrogate, Inglismaa) oli Briti prosaist, esseist, kriitik ja luuletaja. =="Non sequitur"== Tsitaadid teosest: Mary Elizabeth Coleridge, [https://archive.org/details/nonsequitur00colegoog/mode/2up "Non Sequitur"], 1900 (Internet Archive). * Igaüks suudab alustada ja vast ehk pooled alustajatest suudavad lõpp|lõpun...')
8. veebruar 2025
- 15:378. veebruar 2025, kell 15:37 Must kast (ajal | muuda) [1242 baiti] Kruusamägi (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Must kast''' on süsteem, mille puhul on teada selle sisendid ja väljundid, kuid ei tunta siseprotsesse, mille abil muudetakse või toodetakse sisendist väljundid. Lennuki pardasalvestit nimetatakse sageli samuti mustaks kastiks, kuigi see on värvuselt oranž. Samuti kasutatakse mõistet teatrivaldkonnas tähistamaks iluelementideta esinemispaika, mis on tavaliselt suur musta värvi seintega ruum. * Me ei tea tegelikult kuigi palju inim...')
5. veebruar 2025
- 21:495. veebruar 2025, kell 21:49 Elizabeth Bishop (ajal | muuda) [10 534 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Elizabeth Bishop, 1934. '''Elizabeth Bishop''' (8. veebruar 1911, Worcester, Massachusetts, USA – 6. oktoober 1979, Boston, Massachusetts, USA) oli Ameerika Ühendriikide luuletaja, prosaist ja maalikunstnik. ==Luule== <poem> Siin kõrgel üleval on majapraod täis lömmis kuuvalgust. Inimese vari on kõigest ta kaabu suurune ja lebab jalge ees, nagu ring, mille sees se...')
4. veebruar 2025
- 17:214. veebruar 2025, kell 17:21 Säilituseksemplar (ajal | muuda) [1109 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust:] Seni oleme Eesti trükistest saanud kaks sundeksemplari, kuid alates 2017. aastast hakkame rahvusraamatukogu vahendusel saama üht säilituseksemplari. Uute säilituseksemplaride lugemissaalis laenutamine muutub kindlasti probleemseks. Tulevase seaduse kohaselt peab säilitaja tagama väljaande pikaajalise säilimise, kuid ühtlasi ka informatsiooni kättesaadavuse. Kuidas garanteerida,...')
- 17:164. veebruar 2025, kell 17:16 Mõjukus (ajal | muuda) [620 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Me kõik oleme seda meelt, et ühiskondliku mõjukuse kontekstis asub teadustöö adressaat pigem väljaspool teadust. Kui teadlase mõtted adressaadini ei jõua, siis mõjukust ei sünni. Küsimus on, kuidas adressaadini jõuda. ** Triinu Ojamaa, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-moota-humanitaarteaduste-uhiskondlikku-moju/ "Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?"], Sirp, 24.11.2017 Kateg...')
- 17:044. veebruar 2025, kell 17:04 Piret Hirv (ajal | muuda) [3555 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '''See artikkel räägib ehtekunstnikust; samanimelise geneetiku kohta loe artiklist Piret Hirv (geneetik).'' '''Piret Hirv''' (sündinud 5. veebruaril 1969) on Eesti ehtekunstnik. ==Intervjuud== * Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset. Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja mate...')
- 16:554. veebruar 2025, kell 16:55 Piret Hirv (geneetik) (ajal | muuda) [4067 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '''See artikkel räägib geneetikust; samanimelise ehtekunstniku kohta loe artiklist Piret Hirv.'' '''Piret Hirv''' (sündinud 23. detsembril 1969) on Eesti geneetik. ==Intervjuud== * Geeniandmete kasutuselevõtmise suunas on töö käimas. Hetkel on Geenivaramust andmeid keeruline kätte saada. Seda peab tegema turvaliselt, kontrollitult ja tuleb kindel olla, et andmed satuvad õigel eesmärgil õigesse kohta. * Lisaks Tervisekassa olulisusele tule...')
3. veebruar 2025
- 23:073. veebruar 2025, kell 23:07 Orelirõdu (ajal | muuda) [2135 baiti] Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Henry Lerolle, "Oreliproov" (1885) ==Proosa== * Goethe ei vaadanud elu "kõrvalt", vaid kõrgusest. Kõrvaltvaatajana näed ühte külge, ei muud. Eks seegi ole parem kui rahvasummast välja vaadata (kirikus või turul - on’s seal vahet?), aga... Pühakotta minnes ei leia me kooripealsest paremat kohta - seal on torn lähemal ja seljad ei varja altarit. Kooripealne pole nii kõrgilt üleolev kui...')
- 18:093. veebruar 2025, kell 18:09 Slavoj Žižek (ajal | muuda) [27 125 baiti] Kask (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Slavoj Žižek''' (sündinud 21. märtsil 1949) on Sloveenia marksistlik filosoof, psühhoanalüütik ja kultuurikriitik. =="Ideoloogia ülev objekt" (1989)== Tsitaadid teoses "Ideoloogia ülev objekt". Tõlkinud Hasso Krull. Tallinn: Vagabund, 2003 *Jürgen Habermasi raamatus ''Filosoofiline diskursus tänapäeval'' (Habermas 1985), mis keskendub nn „poststrukturalismi“ probleemidele, asetub Lacani nimi kummalisse positsiooni: seda on n...')
- 16:353. veebruar 2025, kell 16:35 Liikumisrõõm (ajal | muuda) [817 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tuj...')
- 16:353. veebruar 2025, kell 16:35 Elektroonika (ajal | muuda) [817 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tujus e...')
- 16:333. veebruar 2025, kell 16:33 Napisõnalisus (ajal | muuda) [1743 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks huvitab Hemingwayd silmanähtavalt elu ja surma piirsituatsioon. See motiiv kerkib korduvalt esile, olgu siis rindesõjas, karistusaktsioonides, jahil, härjavõitlusel või mujal. Motiivi käsitluses ja kujunduses ilmneb Hemingwayle omane stiililine rütm, näiliselt hooletu lakoonilisus opositsioonis oma sünge ja piinava sisepoolega. (lk 21-22) ** Erna Siirak, "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia...')
31. jaanuar 2025
- 18:0031. jaanuar 2025, kell 18:00 Ants Piip (ajal | muuda) [1687 baiti] Saareviiking (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' Ants Piip VR III/1 (28. veebruar 1884 Anikatsi, Tuhalaane vald, Viljandimaa – 1. oktoober 1942 Nõroblagi vangilaager, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane. Ta oli Eesti Vabariigi viies peaminister (26. oktoobrist kuni 20. detsembrini 1920) ja esimene riigivanem (21. detsembrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921). == Raamat == * Ega Briti ühe hukkunud laeva pärast ometi muuda poliitikat. Ants Piibu küsimus Briti admiral Fremantle'ile kui see...')
30. jaanuar 2025
- 16:5630. jaanuar 2025, kell 16:56 Annely Kolk (ajal | muuda) [5643 baiti] Hei1972 (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' '''"Ma ei ütleks, et diplomaatia oleks digiajastul kardinaalselt muutunud. Tuleb ikkagi osata sõna seada." ''(Allikas: Postimees, 22.07.2023) '''"Aga Vene pommid ja raketid ei ole mingid täppisrelvad ja venelased ei ole täppisteadlased."''' ''(Allikas: Eesti Päevaleht, 11.10.2024) '''Praegu ei ole ilmselt ühtegi Eesti diplomaati ega suursaadikut, kes ei tegeleks igapäevaselt Ukraina toetamisega ühel või teisel viisil." ''(Allikas: Eesti Päevaleht, 20.05.2023)'...') alustatud pealkirja "Annely Kolk (Alates 2023 a. Eesti suursaadik Ukrainas)" all
- 01:0630. jaanuar 2025, kell 01:06 Viljar Lubi (ajal | muuda) [6786 baiti] Hei1972 (arutelu | kaastöö) (Sisu) Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
29. jaanuar 2025
- 14:3029. jaanuar 2025, kell 14:30 Arvukus (ajal | muuda) [3280 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei tea, mis võiks olla veel tähendusrikkam ja ilusam sellest, kui üks lopsakas roos või tumepunane elulõng on põiminud end mõne surnud puu ikka veel võimsa liikumatu kännu ümber; see on vaatepilt, milles kübeke sentimentaalsust seguneb väga lihtsakoelise rõõmuga näha surnut elava poolt kinni kaetuna. Aga kui ma leian selle vaatepildi aiast kolm korda, on see tähenduse kaotanud ja ma eelistaksin pigem, et...')
- 14:1729. jaanuar 2025, kell 14:17 Basel (ajal | muuda) [643 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Basel''' on linn ja vald Šveitsis Reini jõe kaldal, Baseli linnakantoni keskus. ==Proosa== * Nõnda toimus 1471. aastal Baselis kohtuprotsess Kana vastu, kes munes veidralt kirevaid mune. Ta mõisteti tuleriidale kui saatanaga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja julmus on piiritud. ** Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, Halliste: Hendrik Linde...')
- 13:2829. jaanuar 2025, kell 13:28 Kašelott (ajal | muuda) [1012 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Kašelott''' ehk '''võidisvaal''' (''Physeter macrocephalus''), vananenud nimetusega '''spermatseedivaal''', on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline. ==Proosa== * Punktipanija au kõigile neile soperdistele aga jääb õpetatud Frédérick Cuvier'le, kuulsa paruni vennale. Aastal 1836 avaldas ta "Loodusloo vaaladest", kus ta esitab pildi, mis pidavat kujutama spermatseedivaala. Enne kui seda pilti ükskõik missugusele nantuck...')
24. jaanuar 2025
- 23:1324. jaanuar 2025, kell 23:13 Riina Maidre (ajal | muuda) [5060 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' '''Riina Maidre''' (sündinud 26. jaanuaril 1982) on Eesti näitleja, õpetaja ja eripedagoog. ==Intervjuud== * [Tööst eripedagoogina:] Väga suur osa minu tööst on suhtlemine hoopis last ümbritsevate täiskasvanutega, sest see lapsekene ei saa muuta neid tingimusi, mis on tema ümber. Küll aga saab õpetaja seda natukene kohandada, natukene arvestada, natukene mõelda kaasa, tunda kaasa, minna selle lapse olukorra sisse. * Me arvame, et me Tahtmine|ta...')
21. jaanuar 2025
- 18:2921. jaanuar 2025, kell 18:29 Tihedus (ajal | muuda) [619 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kuigi metafoorid peidavad või katavad oma asendamisteoga midagi, hoiavad nad peidetut metonüümses seoses kohalolevana. Tihendamisvormina tekitavad nad tihedust, läbitungimatumat massi, olemistunnet. ("Kundera ja Lacan: tung, iha ja unenäojutustus", tlk Märt Väljataga, lk 186) ** Maire Jaanus, "Kirg ja kirjandus. Esseid eesti ja Euroopa kirjandusest ja psühhoanalüüsist", Tallinn: Vikerkaar, 2011 Kat...')
- 18:2821. jaanuar 2025, kell 18:28 Metonüümia (ajal | muuda) [989 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Keel toob sisse põhimõttelise vahe objekti kujutise ja objekti enese vahel. Ta lahutab subjekti sellestsamast maailmast, mille ise meile annab, ta pühitseb lõhestatud subjekti ihasse. Iha on keele omandamise struktuurne tagajärg. Seega: armastus on metafoor, iha on metonüümia. Armastus on ikonofiilne, iha - ikonoklastiline. ("Tammsaare ja armastus", tlk Kajar Pruul, lk 116) * Kuigi metafoorid peidavad või katavad oma asendam...')
18. jaanuar 2025
- 15:1618. jaanuar 2025, kell 15:16 Lauri Hussar (ajal | muuda) [844 baiti] Kask (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Lauri Hussar''' (sündinud 4. septembril 1973 Võrus) on Eesti poliitik ja ajakirjanik, alates 10. aprillist 2023 Riigikogu esimees. == Tsitaadid == *Lahendus on väga lihtne: tuleb leida, tuleb leida lahendus ja kompromiss riigikaitsehuvide ja inimeste soovide vahel, rahule peavad jääma muuseas ka Võrumaa inimesed. **Eesti 200 esimees Lauri Hussar peaministrikandidaatide debatil Eesti Televisioonis Nursipalu polügoonist. [https://arhiiv....')
- 15:0318. jaanuar 2025, kell 15:03 Kristen Michal (ajal | muuda) [831 baiti] Kask (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Kristen Michal''' (sündinud 12. juulil 1975 Tallinnas) on Eesti poliitik. Ta on alates 23. juulist 2024 Eesti peaminister ja alates 8. septembrist 2024 Eesti Reformierakonna esimees. == Tsitaadid == *Loll on raske olla ikka. **Kristen Michal 15. jaanuaril 2025 Riigikogus pärast Anastassia Kovalenko-Kõlvarti päringut Keit Kasemetsa määramise kohta riigisekretäriks. [https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202501151200 Riigikogu stenogramm: XV Riigikogu, V istungj...')
- 14:4618. jaanuar 2025, kell 14:46 Ivan Jefremov (ajal | muuda) [5159 baiti] Kask (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Ivan Jefremov''' (22. aprill (vkj 9. aprill) 1908 Võritsa, Peterburi kubermang – 5. oktoober 1972 Moskva) oli vene teadusulmekirjanik, paleontoloog, tafonoomia rajaja ja filosoof. =="Oikumeeni äärel" (1949)== Tsitaadid teosest "Oikumeeni äärel". Tõlkinud B. Betlem. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955 *Karge sügistuul kihutas üle Neeva avara virvendava pinna. Petropavlovski kindluse terav tornitipp näis päikeselise päe...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
17. jaanuar 2025
- 13:2217. jaanuar 2025, kell 13:22 Eesti merevägi (ajal | muuda) [1715 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Eesti merevägi''' on nagu päris merevägi, ainult Eestis. Tõenäoliselt teeks see Šveitsi mereväele iga kell ära. ==Proosa== * [Väikeste laevade eelistest Eesti mereväele:] Ütles ju isegi [president] Lennart Meri, et suurriigid on kui suured tankerid, mis vajavad mitut meremiili, et kurssi muuta, aga Eesti on kui väike süst, millega kiirelt kurssi muuta. Lisaks Ukraina näitel on näha, kuidas ilma suurte laevadeta on hävitatud suur hulk Vene F...')
- 13:1717. jaanuar 2025, kell 13:17 Merevägi (ajal | muuda) [9031 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Chang Weisi:] Lõppeks ei ole ju merevägi kosmosest niivõrd erinev. Kas mitte ei räägita "kosmoselaevadest", mitte "kosmoselennukitest"? See tuleb sellest, et inimeste meeltes on ilmaruum ja ookean juba ammust aega omavahel seotud olnud. (lk 46) ** Liu Cixin, "Pime mets", tlk Raivo Hool, 2020. * Seitsmeaastane sõda, mida kutsuti sageli esimeseks maailmasõjaks, kuna see mõjutas nii suurt osa maakerast, oli läbi ni...')
15. jaanuar 2025
- 17:0315. jaanuar 2025, kell 17:03 Robert Vaidlo (ajal | muuda) [20 378 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Robert Vaidlo''' (26. oktoobrini 1937 Robert Veedi; 14. veebruar 1921 Tartu – 1. oktoober 2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. =="Suurtükiväelane Peeter Poligon pajatab"== Tsitaadid väljaandest: Robert Vaidlo, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/86895 "Suurtükiväelane Peeter Poligon pajatab"] 1963.<!--Robert Vaidlo, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/86895 "Suurtükiväelane Peeter Poligon pajatab"], 1963--> * Sõja käsi hakkas meid kob...')
- 15:2515. jaanuar 2025, kell 15:25 Väljamõeldud koht (ajal | muuda) [782 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kirjanikud on samavõrd unustamisele kalduvad ja hajameelsed kui inimkonna madalamate tõugude liikmed ning lihtsad ettevaatusabinõud nagu hetke võtmine, et visandada kaart, aitab vältida sedalaadi vigu ja järjekindlusetust (mille peale kotkasilmsed lugejad kindlasti rõõmsate hüüatustega kohale sööstavad, et seejärel maha istuda ja vaesele autorile koledaid kirju kirjutada). ** Lin Cart...')
- 13:4615. jaanuar 2025, kell 13:46 Suurtükiväelane (ajal | muuda) [1534 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> "Kui vana sa oled?" "Või kes nüüd seda vanadust teab — Ja kes neid kirikuraamatid näeb? Aga Krimmi sõjas ma olin küll ka. Kui Ingland käis Riia all laevaga, Suurtükimees mina. Sääl andsin suurt häält! Kui tagasi tulin, mõistsin mitut keelt." "Hää küll, hää küll — nüüd näita keelt." </poem> * Anna Haava, "Kas on veel rohtu, mis avitab?", rmt: "Laula...')
- 13:4515. jaanuar 2025, kell 13:45 Polüglott (ajal | muuda) [689 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> "Kui vana sa oled?" "Või kes nüüd seda vanadust teab — Ja kes neid kirikuraamatid näeb? Aga Krimmi sõjas ma olin küll ka. Kui Ingland käis Riia all laevaga, Suurtükimees mina. Sääl andsin suurt häält! Kui tagasi tulin, mõistsin mitut keelt." "Hää küll, hää küll — nüüd näita keelt." </poem> * Anna Haava, "Kas on veel rohtu, mis...')
- 13:4315. jaanuar 2025, kell 13:43 Krimmi sõda (ajal | muuda) [2219 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> "Kui vana sa oled?" "Või kes nüüd seda vanadust teab — Ja kes neid kirikuraamatid näeb? Aga Krimmi sõjas ma olin küll ka. Kui Ingland käis Riia all laevaga, Suurtükimees mina. Sääl andsin suurt häält! Kui tagasi tulin, mõistsin mitut keelt." "Hää küll, hää küll — nüüd näita keelt." </poem> * "Kas on veel rohtu, mis avitab?", lk 108-110 (algselt ko...')
- 12:5315. jaanuar 2025, kell 12:53 Setod (ajal | muuda) [2289 baiti] Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Setod''' on Setomaa põlisrahvas, kes räägib muidugi seto keelt, mis te's mõtlesite. ==Proosa== * Kummardud töösse süvenenult oma mensuli kohal ja viseerid kippreegli klaaside (nagu pikksilma) abil asjaomast maastikupunkti, kui korraga tunned liikva lõhna. Keset kõige puhtamat põlluõhku ja all kirgast lõokese laulu äkitselt liikva lõhn! Tõstad pea, vaatad ja ennäe: kaugel eemal logistab sõita setu; tuleb Petseri turupäevalt ja...')