Uued leheküljed

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Uued leheküljed
Registreeritud kasutajad (peida) | Robotid (peida) | Ümbersuunamised (näita)
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)
  • 28. jaanuar 2022, kell 17:04Ümberkehastumine (ajal | muuda) ‎[4337 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom oli pakkunud Dickie'le sõprust, seltsi ja lugupidamist — kõike, mis tal oli pakkuda, aga Dickie oli vastanud tänamatuse ja koguni vaenulikkusega. Dickie tahtis temast lihtsalt lahti saada. Kui ta reisil tappa, mõtles Tom, võib öelda, et juhtus õnnetus. Võib... Korraga tuli Tomile oivaline mõte: ta hakkab ise Dickie Greenleafiks! Siis võib ta teha kõike, mida tegi Dickie. Kõigepealt läheb ta tagasi Mongibellosse, võtab Dic­kie asjad, luiska...')
  • 28. jaanuar 2022, kell 16:48Küllakutse (ajal | muuda) ‎[4816 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '==Proosa== * "Mulle tuli just meelde, et täna on ju pühapäev," ütles Dickie. "Marge läks kirikusse. Tulge õige meile lõunale. Pühapäeviti on meil alati kana. Pühapäevakana on vana Ameerika komme, teate ju küll." (lk 42) * "Olen paipoiss, aga mul on sellest kõrini," kurtis Tom. "Vahin siin ainult viisakusest ja et aidata. Kui veel mõni reporter mu majja trügib, saab ta otse­ kohe haavlilaengu tagumikku." Tom oli tõesti ärritunud ja nördinud, se...')
  • 28. jaanuar 2022, kell 15:37Meresõit (ajal | muuda) ‎[1307 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Laev liikus juba, kui Tom söandas oma kajutisse tagasi minna. Ta astus areldi sisse. Tühi. Kena sinine päevatekk oli jälle sile. Tuhatoosid tühjendatud. Mitte märkigi sellest, et siin oleks võõraid käinud. Tom rahunes ja naeratas. Oli see vast teenindus! Cunard Line'i vana hea tava, Briti meresõidukunst ja puha! (lk 25) * Venezias otsustas Tom, et sellest tuleb kangelaslik merereis. Ta läheb Kreeka saartele julge ja enesekindl...')
  • 28. jaanuar 2022, kell 15:27München (ajal | muuda) ‎[2023 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mai keskel oli Tom ostnud pileti Kreekasse, ilm oli läinud aina ilusamaks ja teinud Tomi rahutuks. Ta oli üürinud auto ning sõitnud Veneziast Brenneri kaudu Salzburgi ja Münchenisse, Triestesse ja sealt edasi Bolzanosse, ning ilm oli olnud imeilus, ainult Münchenis oli teda tabanud kerge kevadine vihmasabin, just siis, kui ta jalutas ''Englischer Garten''<nowiki>'</nowiki>is, aga ta polnud ulualust otsinud, vaid edasi kõndinud, esimesest Saksa vih...')
  • 28. jaanuar 2022, kell 15:15Vallandamine (ajal | muuda) ‎[944 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom mäletas, kuidas oli end tundnud, kui oli New Yorgis kohe esimese kuuga kaubalaost lahti lastud. Teda oli peetud tööl vähem kui kaks nädalat, sest ta oli nõrk ega jaksanud kaheksa tundi päevas apelsinikaste tõsta, aga ta oli rühmanud, mis jaksas, et teda ei vallandataks, ning mäletas, kui kohutavalt ülekohtuseks ta oli vallandamist pidanud. Ta oli jõudnud otsusele, et elus tuleb looma moodi rabada, olla niisama vintske nagu teised kaubalaos <!--...')
  • 28. jaanuar 2022, kell 15:12Kunstikogumine (ajal | muuda) ‎[878 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom kahetses ainult seda, et ta polnud jõudnud kogu maailma näha. Ta tahtis käia Austraalias. Ja Indias. Ta tahtis käia Jaapanis. Ja Lõuna-Ameerikas. Näha nende maade kunsti — ja surra, mõtles Tom. Ta oli kunstist palju õppinud, koguni Dickie keskpäraseid maale jäljendades. Pariisi ja Rooma kunstigaleriides oli ta <!--//-->avastanud, et tunneb maalide vastu suurt huvi. Varem polnud ta seda märganud — aga vahest polnud seda huvi varem oln...')
  • 26. jaanuar 2022, kell 19:35Clarissa Pinkola Estés (ajal | muuda) ‎[21 639 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Clarissa Pinkola Estes''' (sündinud 27. jaanuaril 1945 Indiana ossariigis USAs) on USA kirjanik ja psühhoterapeut. =="Naised, kes jooksevad huntidega"== Clarissa Pinkola Estes, "Naised, kes jooksevad huntidega", tlk Andres Ehin ja Ly Seppel, 2010 (3. trükk). * Me kõik oleme tulvil igatsust ürgse järele. See on kiusatus, mille vastu on vähe kultuurseks ja kombekohaseks peetavaid vastumürke. See on iha, mida meid on õpetatud häbenema. Oleme kasvatanud oma juu...') alustatud pealkirja "Clarissa Pinkola Estes" all
  • 25. jaanuar 2022, kell 23:12Annika Lõhmus (ajal | muuda) ‎[9506 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Annika Lõhmus''' (sündinud 26. jaanuaril 1978 Pärnus) on eesti laulja ja kirjanik. ==Pooltoonid== Annika Lõhmus, "Pooltoonid". Varrak 2020 * Kui see kõik õige oli, mida Andri rääkis, siis käis Concentuses üks korralik porduelu. Ja mina veel mõtlesin, et olen sattunud elitaarsete kultuuriinimeste seltskonda. :"Kuule, ega see nüüd nii hull ka pole," lohutas Andri, küll varsti hakkavad ka sinu kohta igasugused jutud levima." :Milline lohutus! :"Enne peaks i...')
  • 25. jaanuar 2022, kell 16:51Iris Uurto (ajal | muuda) ‎[33 104 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Iris Uurto''' (kodanikunimega Lyyli Ester Ripatti, neiupõlvenimega Mielonen; 28. jaanuar 1905, Kerimäki, Ida-Savo, Soome – 1. aprill 1994, Kivijärvi, Soome) oli geniaalne Soome prosaist, näitekirjanik ja luuletaja. =="Armastus ja kartus"== Tsitaadid väljaandest: Iris Uurto, "Armastus ja kartus", tlk H. Lepik, 1963, LR 1-3. Algupärand avaldati 1936, tõlke aluseks on ümbertöötatud versioon, mis ilmus sarjas "Suuri soome sõnameistreid" 1957. * [Niilo Vasall...')
  • 25. jaanuar 2022, kell 00:21Heidi Sarapuu (ajal | muuda) ‎[18 047 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Heidi Sarapuu''' (sünninimi Loot; sündinud 25. jaanuaril 1944 Tallinnas) on eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor. =="Kummardus"== Tsitaadid väljaandest: Heidi Sarapuu, "Kummardus", 2017. Sisaldab näidendeid "Laborant Viiding" (Juhan Viidingust), "Kui me elasime raamatukogus..." (Aleksander Sibulast) ja "Ananassid šampanjas" (Igor Severjaninist) ning mitmesuguseid saatetekste (lisaks Sarapuul...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:57Naabrinaine (ajal | muuda) ‎[624 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui Bernotiene mõne naabrinaisega krilli läheb, siis laob ta kohe välja, et too on niisugune ja naasugune. Ja kui vastaspool sellega just päri ei ole, siis seletab Bernotiene, et asi kindlam oleks, miks too on niisugune ja naasugune. Ning tirib päevavalgele, toob lagedale kõik naabrinaise patud, isegi säärased, millest tollel aimugi polnud. (lk 202) ** Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 K...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:56Münt (ajal | muuda) ‎[648 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aeg läheb, kuid selle pale ja värvid ei muutu. Aukštujai Šimonistele on viletsus jäänud ustavaks kaaslaseks. :"Viskad mündi vette, näed vähemalt mullegi," kurtis kord Ilže Šimoniene naabrinaisele, vanale Kuprienele. "Nüüd aga pistsid oma rahad Šimonise tallu, ja näha pole midagi! Topi nagu auklikku kotti, eales ei saa täis." (lk 104) * Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:55Leedu keel (ajal | muuda) ‎[2527 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Uhkest saanist veeres välja veelgi uhkem saks: :"''Guten Abend!'' Kas siin elavad Šimonised?" :"Vend, kas sa leedu keelt enam ei mõista?" hüüdis Krizas imestunult. :"Šlehtilt, Christoph!" :"Jäta, jäta, ära vähemalt isale oma nõrka kohta näita. Ah jaa, mis ma sulle tahtsingi ütelda?... Ma olen ikka veel Krizas..." :"Sa võtad mind, vanemat venda, väga lahkesti vastu, ''kann mich nicht beklagen''," naeris Mikelis pisut närviliselt. (lk 98) * "Mis...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:54Palvetund (ajal | muuda) ‎[1000 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Niipea kui Anskis koju ilmub, surub Jokubas talle kohe labida või hangu pihku: :"Säh, vennas, lähme nüüd põllule. Töö ootab." :"Ma pean mõtlema," tõrgub Anskis, "laupäeva õhtul on mul palvetund." :"Laupäeva õhtuni on aega küll, jõuad veel mõtelda." :"Kuid ma olen ju jumalast kutsutud!" :"Sa tead, et ma sellesse ei usu, niisuguseid kutsutuid on täis kõik nurgatagused." :"Mõtle ometi, Jokubas, vennad jutlustajad võtsid mi...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:54Sügavik (ajal | muuda) ‎[1319 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Juba eemalt viipab külalislahkelt kaevuvinn, püüdes veenda iga teekäijat, et siin elavad inimesed, kes on rahul oma saatusega. Tihti kummardub kaevuvinn maadligi. Krigisedes tõstab ta kosutavat külma vett ja annab seda janustele. Meelsasti laskub ta sügaviku poole, lauldes kogu aeg ühte ja sedasama krigisevat laulu, end sirgu ajades ja teise otsaga vastu maad tümpsatades aga ohkab ta nagu vanake, kellel on küll raske end maani koolutada, aga kes...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:53Seitsmes Moosese raamat (ajal | muuda) ‎[1923 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Nõnda juhtuski ühe mehega, Bartkusega Silininkaist. Ta ei uskunud jumalat ega kuradit. Ja kui vanatühi end talle kord näitas, hakkas Bartkus temaga rääkima. No ja saadlane viskaski talle vembu: Bartkus läks sealsamas peast segi. Äh, sai alles vaeva näha! Kargas ringi, karjus, just nagu oleks talle saatan sisse läinud, ei aidanud rohud ega tohter. Käisid ka jutlustajad, kes oskavad kuradit pühade raamatute lugemisega välja ajada, ja need, k...') alustatud pealkirja "Moosese seitsmes raamat" all
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:53Kõu (ajal | muuda) ‎[1241 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Noor Šimonis on sündinud Aukštujais, kus talvel pauguvad pakase käes aiateibad, lõhenevad puude oksad; kus tuul undab ja vilistab kõrvus, pildudes liivapihutäisi silma otsekui vallatu jõnglane; kus keeristorm kisub puud juurtega välja ning viib minema õlgkatused; kus isegi kände juurides on inimesel külm ja ta puhub pihku, püüdes soojendada kohmetunud sõrmi. :Etmonas Šimonis on kasvanud Aukštujais, kus päike võ...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:48Undinė Radzevičiūtė (ajal | muuda) ‎[11 232 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Undinė Radzevičiūtė '''Undinė Radzevičiūtė''' (sündinud 16. juulil 1967) on leedu kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema jutukogu "Ei mingit Baden-Badenit" ja romaan "Kalad ja draakonid". ==Ei mingit Baden-Badenit== Undine Radzeviciute, "Ei mingit Baden-Badenit". Tõlkinud Tiiu Sandrak. LR 2/3 2014 ===Kell=== * Torgret’ perekond elas samas linnas, kus ka kuningapere. :Kuningapere tõttu kannatasid kõik...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:48Kalad ja draakonid (ajal | muuda) ‎[30 902 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '"Kalad ja draakonid" (''Žuvys ir drakonai'') on leedu kirjaniku Undinė Radzevičiūtė romaan, mis ilmus 2013. aastal. Teose tegevus toimub 18. sajandi Hiinas, kuhu jesuiitide ordu üritab katoliiklust introdutseerida, ja tänapäeva Kesk-Euroopa linnas, mis võib, kuid ei pruugi olla Vilnius. Tsitaadid väljaandest Undinė Radzevičiūtė "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. Varrak 2017 * Ikka veel ebales komisjon tema hobuste ees. :Mõn...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:47Leedu (ajal | muuda) ‎[10 527 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kunagi lubas ju Matas minevikku mitte meenutada, see unustada. :Lubas küll, kuid oma sirguvatele lastele rääkis ta tihtilugu Isra kaldal seisvast tornist, kust võib näha vana tamme, selle varjus aga oli kunagi seisnud Leedumaa kuningas. :"Kas tal oli kuldkroon peas?" küsis ühel päeval Matase noorem tütar Katryte. :"Muidugi oli," nähvas poeg Ansis, "kuningatel on alati kroon peas." :"See pole õige. Sõtta minnes ei pane kuningad k...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:15Leedulased (ajal | muuda) ‎[3557 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ent oma nooruse tõttu ei teadnud Gerda seda, et mitte iga leedu tüdruk ei lähe sakslasele mehele. Ehkki sakslased peavad ennast siin peremeesteks, ei kiskle leedu piigad nende pärast üldse. Vähe on neid vanemaid, kes annaksid tütre sakslasele või lubaksid pojal tallu tuua saksa soost minia. :"Sakslane pole talumees, sakslanna pole perenaine," ütleb leedulane ja lööb käega, andes mõista, et vaielda pole mõtet. (lk 38) * "Kuid sa o...')
  • 24. jaanuar 2022, kell 00:13Ülik (ajal | muuda) ‎[1251 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Minu isa suri, viis endaga hauda kaasa ka ülikunime. Mina olen nüüd lihtne talupoeg," räägib Matas Šimonis otsekui ennast õigustades. :"Ka talupojad on inimesed," ütleb Ašpurvis. :"Tõsi, ei vaidle vastu, kuid valus on jätta oma kodupaik võõrastele, lahkuda kallitest haudadest aias, Isra jõest, eelkõige aga Šimoniste lossitornist. Nüüd aga... jah... mis nüüd?" :"Nüüd on vaja unustada kõik, mis on olnud, ning alustada uut elu. Ja...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:55Avangard (ajal | muuda) ‎[1803 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Siin puutumegi kokku inimkuju probleemiga moodsas kunstis. Kogu moodne avangard, "degenereerunud" kunst, nagu ütlesid natsid, väldib inimkuju. Just totalitaarsed süsteemid suruvad peale inimkuju selle idealiseeritud, aarialastest sportlaste ning sirpi ja vasarat taeva poole sirutavate kolhoosnike antihumanistlikus vormis – pole midagi antihumanistlikumat kui uue inimese i...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:55Antihumanism (ajal | muuda) ‎[1366 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Siin puutumegi kokku inimkuju probleemiga moodsas kunstis. Kogu moodne avangard, "degenereerunud" kunst, nagu ütlesid natsid, väldib inimkuju. Just totalitaarsed süsteemid suruvad peale inimkuju selle idealiseeritud, aarialastest sportlaste ning sirpi ja vasarat taeva poole sirutavate kolhoosnike antihumanistlikus vormis – pole midagi antihumanistlikumat kui uue inimese idee -, nagu 1...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:54Abstraktne kunst (ajal | muuda) ‎[1353 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Siin puutumegi kokku inimkuju probleemiga moodsas kunstis. Kogu moodne avangard, "degenereerunud" kunst, nagu ütlesid natsid, väldib inimkuju. Just totalitaarsed süsteemid suruvad peale inimkuju selle idealiseeritud, aarialastest sportlaste ning sirpi ja vasarat taeva poole sirutavate kolhoosnike antihumanistlikus vormis – pole midagi antihumanistlikumat kui uue inime...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:53Tundra (ajal | muuda) ‎[1107 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ka Nõukogude Liidus küüditati inimesi laagritesse niihästi selle pärast, kes nad olid, kui ka selle pärast, mida nad olid teinud. Ent koonduslaagreid on õige mitut tüüpi: eks mõelnud tolle nähtuse välja ju inglased Buuri sõja aegu? Natside laagrite ja Gulagi vahel on üks suur erinevus: fašistlikule süsteemile iseloomulikud gaasikamber ja krematoorium Venemaal puudusid. Küllap muutis arhailisus, tehniline mah...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:53Gulag (ajal | muuda) ‎[3103 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ka Nõukogude Liidus küüditati inimesi laagritesse niihästi selle pärast, kes nad olid, kui ka selle pärast, mida nad olid teinud. Ent koonduslaagreid on õige mitut tüüpi: eks mõelnud tolle nähtuse välja ju inglased Buuri sõja aegu? Natside laagrite ja Gulagi vahel on üks suur erinevus: fašistlikule süsteemile iseloomulikud gaasikamber ja krematoorium Venemaal puudusid. Küllap mu...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:43Keskkonnamürk (ajal | muuda) ‎[738 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Inimeste toiduahela tipus on rinnapiima sööv imik, kes saab endasse kõik need mürgid, mis on ema organismi tema elu jooksul kogunenud. Näiteks on huvitav teada, et neljas laps saab kõige vähem keskkonnamürke, kuna esimesed kolm on ema organismi kuhjunud mürkidest osa juba n-ö välja imenud. ** Tuul Sepp, intervjuu: Tiina Kruus, [https://epl.delfi.ee/artikkel/89194053/tuul-sepp-viimased-kuud-on-meie-peres-olnud-ellujaamisko...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:41Toiduahel (ajal | muuda) ‎[739 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Inimeste toiduahela tipus on rinnapiima sööv imik, kes saab endasse kõik need mürgid, mis on ema organismi tema elu jooksul kogunenud. Näiteks on huvitav teada, et neljas laps saab kõige vähem keskkonnamürke, kuna esimesed kolm on ema organismi kuhjunud mürkidest osa juba n-ö välja imenud. ** Tuul Sepp, intervjuu: Tiina Kruus, [https://epl.delfi.ee/artikkel/89194053/tuul-sepp-viimased-kuud-on-meie-peres-olnud-ellujaamisko...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:41Signaal (ajal | muuda) ‎[2138 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Suudlemise teel on kaaslase kohta võimalik saada keemilisi signaale, muu hulgas ka vastastikuse geneetilise sobivuse (või mittesobivuse) kohta. Seda oletust näib kinnitavat asjaolu, et uuringute kohaselt on naistele suudlemine olulisem. Naised peaksidki kaaslasevalikul olema valivamad ja kindlamad geneetilises sobivuses, kuna nad investeerivad järeltulijasse (vähemalt esialgu) rohkem. :"Las ma suudlen sind" on seega tõlkes "lase ma mai...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:41Äratamine (ajal | muuda) ‎[951 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mõnes teadusartiklis on aga koguni väidetud, et ema öine sage äratamine ja imetamise nõudmine on lapse salakaval manipulatsioon, millega ta pikendab ema amenorröad (kui imeliselt kole sõna!) ehk aega, mil ema pole võimeline uuesti viljastuma. Nii on pesamuna kauem pesamuna ning talle jagub rohkem hoolt ja tähelepanu. See omakorda suurendab tema kohasust ehk võimalust suureks kasvada ja ise järglasi saad...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:40Looduse kroon (ajal | muuda) ‎[973 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Nii võib ka kliima soojenemist ja metsade üleraiumist näha ühe nišiloome elemendina, alateadliku kollektiivse üritusena muuta kogu maakera Aafrika savanniks. Tõsiasi, et me hävitame selle käigus keskkonna homöostaasi, looduse võime ennast ise ravida ja häiringutega toime tulla, osutab üksnes sellele, et me oleme ikka veel kõigest oma liigikitsa piiratud silmaringiga loomakesed, mitte mingid ülemad olendid, ennast olelusvõitlus...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:39Peremeesorganism (ajal | muuda) ‎[746 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Viiruse elukeskkonnaks on tema peremeesorganism. Kõige agressiivsemalt paljunevad viirused, kes muu hulgas ka omaenda elukeskkonda kõige innukamalt ümber kujundavad, põhjustavad kiiresti peremehe surma. See on aga ka viiruse enda hukatuseks, sest surnud peremees enamasti ei levita viirust. ** Tuul Sepp, [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna "Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:36Nomaad (ajal | muuda) ‎[1037 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ükski kodutunnet defineeriv vajadus ei nõua tingimata katuse ja nelja seina olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud nomaadid. Kodu jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks lõkketuli, mis tekitab soojust, kuivust ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist rahulolu ja mõnu, istudes hea seltskonnaga kamina ääres või lõkketule...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:31Netflix (ajal | muuda) ‎[668 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Meie aju ei ole võimeline vahet tegema meie päris kaaslastel ja väljamõeldud tegelastel. Ehk siis, meie aju peab Netflixi sarjade tegelasi oma sõpradeks. Nii on televiisori või arvuti ees istutud aeg meie aju arust hästi veedetud – oleme kaaslastest ümbritsetud ning kuuleme-näeme põnevat nende elust. ** Tuul Sepp, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/evolutsioonibioloogiline-pereelu/ "Evolutsioonibioloogiline pereelu"], Sirp, 9. okto...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:30Avatud ühiskond (ajal | muuda) ‎[1213 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui otsustame, et kaasasündinud vastumeelsus võõraste vastu ei ole piisav põhjus sisserändajate tõrjumiseks, on võimalik immigratsiooni kasu ja kahju kaaluda hoopis objektiivsemalt. Kas tohib loota, et pagulased, kes tõsiusklike äärmuslastega vastuollu mineku tõttu on oma kodumaalt lahkuma sunnitud, kujutavad endast sealse ühiskonna mõtlemisvõimelisemat, võimekamat koorekihti? Kas nendest inimestest on Eestile p...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:20Määrus (ajal | muuda) ‎[3239 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Uued juutidega seotud määrused. Silmust tõmmatakse ikka koomamale, vaimu ja keha püütakse murda aina uute alatute võtetega. Mida kõike pole viimasel aastal kokku kuhjunud! Ja väike nõelatorge on mõnikord valusam kui nuiahoop. Ma kogun määrused kokku: 1) Õhtul pärast kella kaheksat või üheksat kodus olla. Kontroll! 2) Oma majast välja ajamine. 3) Raadio- ja telefonikeeld. 4) Teatri-, kino-, konts...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:20Gaasikamber (ajal | muuda) ‎[4058 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vähem kui kümne minutiga olime meie, terved mehed, kogutud ühte gruppi. Seda, mis sai teistest, naistest, lastest, vanakestest, ei saanud me teada ei siis ega hiljem: öö lihtsalt neelas nad endasse. Täna aga teame, et selle kiire ja pealiskaudse valikuga oli kindlaks tehtud, kes meist suudab tööga ''Reich''<nowiki>'</nowiki>ile kasu tuua ja kes mitte; teame, et Buna-Monowitzi ja Birkenau laagritesse jõudsid meie hulgast ainult üheksakümmend...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:17Krematoorium (ajal | muuda) ‎[5435 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Instinktiivselt hoian oma keha seda sirgemalt, mida lähemal seisan SS-ohvitserile, et ta ei märkaks peidus koormat. Nüüd seisab ta minu ees: pikk, sale ja elegantne, munder laitmatu ja säravpuhas – hoolitsetud härra, hoopis erinev meiesugustest haletsusväärsetest kujudest, kes me ilmselt nägime välja magamata ja üsna kasimatud. Ta seisab seal sundimatus poosis, toetades vasaku käega paremat küünarnukki, parem käsi tõstetud, ja tee...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:16Tervituskõne (ajal | muuda) ‎[715 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Songavöö omanikele sai õhtul osaks veel üks väike lisaärritus: meie baraki blokivanem pidas tervituskõne, milles ta kinnitas "ausõnaga", et need, kellel on vöösse õmmeldud "dollareid või väärismetalli", poob ta isiklikult "selle palgi külge seal" (ta näitas käega). Ta selgitas uhkelt, et laagrikorra järgi on tal blokivanemana selleks õigus. (lk 28) ** Viktor E. Frankl, "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal n...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:15Püksirihm (ajal | muuda) ‎[701 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Duši alla minekut oodates kogeme oma täit alastust: et meil pole tõesti enam midagi peale palja keha (maha on aetud ka karvad), et meil pole enam muud kui meie täpipealt paljas eksistents. Mis on meil veel alles välistest sidemetest senise eluga? Minul näiteks prillid ja püksirihm; püksirihma pidin hiljem muidugi vahetama leivatüki vastu. (lk 28) ** Viktor E. Frankl, "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal k...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:14Amneesia (ajal | muuda) ‎[1635 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Primo Levit lugedes on näha, et tema laagris ja tema rühmas asusid juudid põrgu kõige viimases ringis, kuid seal oli ka teisi ringe, ka mittejuutidele — sest neidki oli Auschwitzis palju — ja ühtki vangi — isegi mitte kõige kuritegelikumat kapot, ei peetud seal inimeseks. Selles seisnebki raamatu metafüüsiline taust, millele vihjab juba pealkiri. Nagu kõik sündmused, mis ületavad kujutlusvõime piirid, läbis küüditamin...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:14Usutunnistus (ajal | muuda) ‎[2044 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Minevik on meile külluslikult näidanud, et kristlik judaismivastasus oli seda elavam, mida asjatundmatumast keskkonnast oma religiooni aluste suhtes ta lähtus. Tubli Sancho Panza võttis oma usutunnistuse kokku kahte punkti: Püha Neitsi austamine ja juutide vihkamine. Aga kui usk oli kadunud, laiutas antisemitism uue ja uljama hooga, ilma et usk, olgu või moonutatud usk, täitnuks enam oma pidurdavat rolli. Sõjaeelses juudivastase...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:14Kultuurautonoomia (ajal | muuda) ‎[1090 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mu tädi rääkis, et Tartus hoidsid inimesed tänaval liikuvatest kollast tähte rinnal kandvatest juutidest eemale nagu pidalitõbistest. Hirmust olulisem oli ilmselt ükskõiksus: juudid olid "teised", olid võõrad ja nende saatus ei läind enamusele korda. Oli ju omal, omadelgi nii palju muret ja häda. Olen kohand arutlust sellest, et Eesti juutidele sai saatuslikuks ka vabariigiaegne kultuurautonoomia, mis lubas neil elada omaette, käia oma...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:13Mürkgaas (ajal | muuda) ‎[1624 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Karl] Fritsch oli tulnud mõttele kasutada mahalaskmise asemel mürki, mida oli Auschwitzi varutud fumigatsiooniks, ning ta oli püüdnud kindlaks määrata õiget surmavat annust. Aga kui gaasiga tapmine oli kord juba aset leidnud, hakkas Höss selles nägema lahendust juudiprobleemile. Detsembris [1941] tapeti Zyklon B-ga uus rühm nõukogude vange Auschwitzi krematooriumi surnukambris. Höss vaatas laibad üle ja kuulas laagria...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:13Auschwitz (ajal | muuda) ‎[3590 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Juudid saabumas Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel ==Proosa== * [Karl] Fritsch oli tulnud mõttele kasutada mahalaskmise asemel mürki, mida oli Auschwitzi varutud fumigatsiooniks, ning ta oli püüdnud kindlaks määrata õiget surmavat annust. Aga kui gaasiga tapmine oli kord juba aset leidnud, hakkas Höss selles nägema lahendust juudiprobleemile....')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:08Tsiviilreligioon (ajal | muuda) ‎[1178 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1970. aastateks polnud antisemitismist enam suurt kuulda, kogu juudi kogemus Ameerikas oli üks suur ''success story'', kuid... Saanud täieõiguslikeks ameeriklasteks, hakkasid paljud juudid oma pärandit unustama. Segaabielude protsent kasvas 40ni, sünagoogide külastatavus langes. Judaismist ja/või ühisrindest antisemitismi vastu ei piisanud enam juutide ühendamiseks. Selleks uueks ühendavaks teguriks saigi holokaust. Novicki järgi...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:07Teadvustamine (ajal | muuda) ‎[1030 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Esimest korda sai laiem Ameerika avalikkus natsliku genotsiidi õudustele kaasa elada 1978. aastal, mil kohalik televisioon näitas "Holokausti"-nimelist telesarja. Saatel oli elektrišoki efekt. Ühtekokku vaatas seda telesarja üle 100 miljoni inimese. Nagu Novick täheldab, jõudis holokaust Ameerika kodudesse läbi massikultuuri. Teataval määral aitas sellele kaasa ka juutide osatähtsus Hollywoodis, mille kõige ere...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 23:06Kaubarong (ajal | muuda) ‎[1603 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Valin nende seast raamatu, mis käsitleb Adolf Eichmanni kohtuprotsessi. Mul oli ähmaselt meeles, et Eichmanni nimi oli kuidagi <!--//-->seotud natside sõjakuritegudega, kuid mingit huvi ma ta vastu ei tundnud. Lihtsalt jäi see raamat silma. Raamatust saan ma teada, milline suurepärane kontoriametnik see hõrenevate juuste ja metallroheliste prillidega kolonelleitnant oli. Kohe sõja alguses saab ta natside peakorterist ülesandeks juudiküsimu...')
  • 23. jaanuar 2022, kell 21:10Agitatsioon (ajal | muuda) ‎[280 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Parimaks agitatsiooniks on faktid. ** Karl Vaino, "Nõukogude Eesti eile, täna, homme", 1980, lk 79 Kategooria:Kommunikatsioon Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)