Kättesaamatu
Proosa[muuda]
- 13. Tärkava tunnetuse esimeseks märgiks on soov surra. See elu näib talumatu, teistsugune kättesaamatu. Sa ei häbene enam, et soovid surra; sa palud, et sind vanast kongist, mida sa vihkad, uude kongi viidaks, mida sa alles õpid vihkama. Seejuures mõjub kaasa usuraasuke, et üleviimise ajal tuleb juhuslikult isand koridori, vaatab vangi ja ütleb: "Teda ärge uuesti kinni pange. Tema tuleb minu juurde..."
- Franz Kafka, "Vaatlused patu, kannatuse, lootuse ja õige tee kohta", tlk Mati Sirkel, rmt: "Hiina müüri ehitamisel", 2002, lk 370
- "Mul polnud vähematki aimu, et meri võib olla säärane koletis!" Heameelest Davidi läheduse üle värvusid Laline'i põsed uuesti veidi punasemaks! Ta palus, et Jack oleks nüüd haige — küllalt haige, et jääda terveks hommikuks oma kabiini.
- "Meri on sama kapriisne kui naine," ütles David.
- "Ma mõtlen, et nad pole seda üldse — nad teavad alati, mida soovivad, ja harilikult saavutavad ka seda —"
- "Ja nii pea kui nende tühine soov on rahuldatud, heidavad nad oma saavutise kõrvale."
- "See pole kapriis — see on meetod — ja väärtuste õige hindamine."
- "Asi muutub sageli väärtusetuks just siis, kui ta meil juba kindlasti käes on," sõnas David rõõmustudes.
- "Jaa — sageli on see nii — vaevalt tahan veel seda, mis mul juba on — igatsen kättesaamatusi."
- Elinor Glyn, "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933, lk 27
- Ideaal on alati kättesaamatu, sest tema lähenemisel tuhmub sära ja kaob ideaali nimigi ammu enne, kui ta kohale jõuab.
- Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 49