Kookon

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]

Luule[muuda]

Kui vaip me varbaid suudleb
karukolla pruun veluur
ning õrnast siidist sallina
meid enesesse mässib rohi,
ta meelas hingus
nagu kookon uinutab.

  • Livia Viitol, "Selle kevade selfi" kogus "Ebavere mäel" (2018), lk 36


Tume silmapiir muutis mu pooleldi tondiks, pooleldi varjuks.
Justkui oleksin jätnud midagi maha igasse vaksalisse ja alles
pärale jõudes avastanud, et mu riietesse on mähitud ainult üks
läbipaistev õrn kookon, [[mälestus99 inimesest. Vaikiv lävepakk.
Keerdtrepp, mille astmeid tunnen nii hästi.

  • Carolina Pihelgas, "Kahekümne kolmas september" valikkogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 133
Vikipeedias leidub artikkel