Peamised avalikud logid
Ilme
See on Vikitsitaatide kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).
- 12. veebruar 2025, kell 15:23 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/12 (Uus lehekülg: '* Teiselt poolt on mulle juba aastate eest saanud imestusväärseks lõõgastuse ja naudingu allikaks romaanid, kuigi need pole eriti kõrgeklassilise kujutlusvõime saadus, ning sageli õnnistan kõiki romaanikirjanikke. Üllatavalt palju on neid mulle ette loetud ning mulle meeldivad nad kõik, kui nad on vähegi head ega lõpe õnnetult - mille suhtes tuleks vastu võtta seadus. Minu meelest ei ole romaan esmaklassiline, kui ta ei sisalda [...')
- 11. veebruar 2025, kell 18:50 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/11 (Uus lehekülg: '* Me kõik oleme seda meelt, et ühiskondliku mõjukuse kontekstis asub teadustöö adressaat pigem väljaspool teadust. Kui teadlase mõtted adressaadini ei jõua, siis mõjukust ei sünni. Küsimus on, kuidas adressaadini jõuda. ** Triinu Ojamaa, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-moota-humanitaarteaduste-uhiskondlikku-moju/ "Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?"], Sirp, 24.11.2017')
- 9. veebruar 2025, kell 00:09 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Mary Elizabeth Coleridge (Uus lehekülg: 'pisi|Mary Coleridge, 1883. '''Mary Elizabeth Coleridge''' (23. september 1861, London – 25. august 1907, Harrogate, Inglismaa) oli Briti prosaist, esseist, kriitik ja luuletaja. =="Non sequitur"== Tsitaadid teosest: Mary Elizabeth Coleridge, [https://archive.org/details/nonsequitur00colegoog/mode/2up "Non Sequitur"], 1900 (Internet Archive). * Igaüks suudab alustada ja vast ehk pooled alustajatest suudavad lõpp|lõpun...')
- 8. veebruar 2025, kell 20:41 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Mary Coleridge (Ümbersuunamine lehele Mary Elizabeth Coleridge) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 5. veebruar 2025, kell 21:52 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/8 (Uus lehekülg: '<poem> Siin kõrgel üleval on majapraod täis lömmis kuuvalgust. Inimese vari on kõigest ta kaabu suurune ja lebab jalge ees, nagu ring, mille sees seisab nukk, Inimene ise on püstine nõel, tipp sihitud kuu poole. Ise ta kuud ei märka, ainult selle hiigelomadusi: tunneb kätel imelikku valgust, mis pole kuum, ei külm, mille temperatuuri kraadiklaas ei näita. </poem> * Elizabeth Bishop...')
- 5. veebruar 2025, kell 21:49 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Elizabeth Bishop (Uus lehekülg: 'pisi|Elizabeth Bishop, 1934. '''Elizabeth Bishop''' (8. veebruar 1911, Worcester, Massachusetts, USA – 6. oktoober 1979, Boston, Massachusetts, USA) oli Ameerika Ühendriikide luuletaja, prosaist ja maalikunstnik. ==Luule== <poem> Siin kõrgel üleval on majapraod täis lömmis kuuvalgust. Inimese vari on kõigest ta kaabu suurune ja lebab jalge ees, nagu ring, mille sees se...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:30 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/9 (Uus lehekülg: '* [Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust:] Terve nõukogude aja lugesime eestiaegset Postimeest ja Päevalehte ning elasime läbi seda Eesti riiki, mis lõpuks tuligi. Kuidas siis siin uus poliitika käivitus, see oli meile juba kõik nähtud läbi ajalehtede. See materjal oli nõukogude ajal erifondis ja sellele pääses ligi vaid erilubadega. Meiegi pidime igal õhtul viima suure ajaleheköite tagasi erifondi, aga nüüd ma istun ise s...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:21 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Sundeksemplar (Ümbersuunamine lehele Säilituseksemplar) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 4. veebruar 2025, kell 17:21 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Säilituseksemplar (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust:] Seni oleme Eesti trükistest saanud kaks sundeksemplari, kuid alates 2017. aastast hakkame rahvusraamatukogu vahendusel saama üht säilituseksemplari. Uute säilituseksemplaride lugemissaalis laenutamine muutub kindlasti probleemseks. Tulevase seaduse kohaselt peab säilitaja tagama väljaande pikaajalise säilimise, kuid ühtlasi ka informatsiooni kättesaadavuse. Kuidas garanteerida,...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:16 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Mõjukus (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Me kõik oleme seda meelt, et ühiskondliku mõjukuse kontekstis asub teadustöö adressaat pigem väljaspool teadust. Kui teadlase mõtted adressaadini ei jõua, siis mõjukust ei sünni. Küsimus on, kuidas adressaadini jõuda. ** Triinu Ojamaa, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-moota-humanitaarteaduste-uhiskondlikku-moju/ "Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?"], Sirp, 24.11.2017 Kateg...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:14 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/10 (Uus lehekülg: '<poem> Kes aga luuletamisest veel praegu end toita jaksab? See ongi, miks meil enam laule ei looda. Poeet ei küsi ju ainult: Kes loeb? Ta küsib ka: Kes maksab? Ja kui ta raha ei saa, siis ta värsse ei tooda. </poem> * Bertolt Brecht, "Lüüriku laul", rmt: "Dialektika ülistus", tlk August Sang, 1963, lk 15')
- 4. veebruar 2025, kell 17:09 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/7 (Uus lehekülg: '* Ma lähtun ideest, et meie, inimesed, oleme maailma ummikusse viinud. Sellest ei ole pääsu, pole illusioone, on ainult draamad. Miski ei muutu kunagi ja see on korraga kurb ja naljakas, tõsine ja naeruväärne, hirmutav nagu põrgu ja lõbus nagu tsirkus. Ma arvan, et minu töö kunstnikuna on luua ruume, kus vaataja fantaasiat toidetakse, sest kõige võimsamad draamad toimuvad meie peas. ** Edith Karlson, intervjuu: [ht...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:08 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/6 (Uus lehekülg: '<poem> näha vastasmaja tumehallides paneelides ilu kvintessentsi mille peale süda krampi tõmbub roomata mööda igavuse paksu klaaskatet igatsedes sukelduda sinusse ilusse elusse ... elada kõndides köiel üle kuristiku elada Mustamäel </poem> * Elin Sütiste, "Elada Mustamäel", [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:286802/264047/page/36 Vikerkaar] 9/2...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:05 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/5 (Uus lehekülg: '* Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset. Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks. ** Piret Hirv, intervjuu: [https://epl.delfi.ee/artikkel/96328371/fotod-etdm-is-avati-ehtekunstnike-piret-hirve-ja-eve-marguse-naitus "ETDM-is avati ehtekunstnike Piret...')
- 4. veebruar 2025, kell 17:04 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Piret Hirv (Uus lehekülg: '''See artikkel räägib ehtekunstnikust; samanimelise geneetiku kohta loe artiklist Piret Hirv (geneetik).'' '''Piret Hirv''' (sündinud 5. veebruaril 1969) on Eesti ehtekunstnik. ==Intervjuud== * Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset. Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja mate...')
- 4. veebruar 2025, kell 16:55 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Piret Hirv (geneetik) (Uus lehekülg: '''See artikkel räägib geneetikust; samanimelise ehtekunstniku kohta loe artiklist Piret Hirv.'' '''Piret Hirv''' (sündinud 23. detsembril 1969) on Eesti geneetik. ==Intervjuud== * Geeniandmete kasutuselevõtmise suunas on töö käimas. Hetkel on Geenivaramust andmeid keeruline kätte saada. Seda peab tegema turvaliselt, kontrollitult ja tuleb kindel olla, et andmed satuvad õigel eesmärgil õigesse kohta. * Lisaks Tervisekassa olulisusele tule...')
- 3. veebruar 2025, kell 16:55 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Kontinendid (Ümbersuunamine lehele Manner) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 3. veebruar 2025, kell 16:55 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Kontinent (Ümbersuunamine lehele Manner) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 3. veebruar 2025, kell 16:35 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Liikumisrõõm (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tuj...')
- 3. veebruar 2025, kell 16:35 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektroonika (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tujus e...')
- 3. veebruar 2025, kell 16:33 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Napisõnalisus (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks huvitab Hemingwayd silmanähtavalt elu ja surma piirsituatsioon. See motiiv kerkib korduvalt esile, olgu siis rindesõjas, karistusaktsioonides, jahil, härjavõitlusel või mujal. Motiivi käsitluses ja kujunduses ilmneb Hemingwayle omane stiililine rütm, näiliselt hooletu lakoonilisus opositsioonis oma sünge ja piinava sisepoolega. (lk 21-22) ** Erna Siirak, "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia...')
- 3. veebruar 2025, kell 16:29 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Lakoonilisus (Ümbersuunamine lehele Napisõnalisus) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 3. veebruar 2025, kell 16:29 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Sõnaahtrus (Ümbersuunamine lehele Napisõnalisus) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 30. jaanuar 2025, kell 16:44 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Viljar Lubi (Uus lehekülg: '* https://www.postimees.ee/term/89017/viljar-lubi * https://www.delfi.ee/teema/67581832/viljar-lubi --~~~~')
- 29. jaanuar 2025, kell 18:25 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Tembutus (Ümbersuunamine lehele Üleannetus) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 29. jaanuar 2025, kell 18:21 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/4 (Uus lehekülg: '* Talvel puhkavad põllud lume all, aga viljaseeme puhkab salves. Ja uinub seemnes tulevase taime idu. Pärast puhkeperioodi, harvadel juhtudel ka kohe pärast valmimist, arenevad seemnetest uued taimed. Seemned on kangelased, kes enda ülesandeks on võtnud viia taimeelu läbi raskete tingimuste vastu uuele ärkamisele, avaldades sellega elutungi tohutut visadust ja tugevust. ** Kustas Põldmaa,...')
- 29. jaanuar 2025, kell 18:14 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/3 (Uus lehekülg: '* Ei ole suuremat mõnulejat kui siga palaval suvipäeval porilombis. Üleni sees keerab see rasvarantjee siis üht külge ning teist. Selles olekus lamab ta pikki tunde, silmad kinni ja kuuldavale tuues mõnd harva heakskiidu röhatust. Selles nautimises läheneb ta juba inimesele. Või inimene seale? (lk 76) ** Artur Adson, "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silm...')
- 29. jaanuar 2025, kell 18:04 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/2 (Uus lehekülg: '* Kindlasti on mehele tähtis teine mees. Naised on ka tähtsad, kuid kui mehed kedagi kuulavad, siis esmalt teist meest ja alles siis naisi. ** Mare Ainsaar konverentsil "Mees, milleks Sind vaja on?"; Silja Paavle, [https://www.ohtuleht.ee/tervis/701741/rahvastikuteadlane-eesti-mees-on-oma-perega-rahulolev-too-ja-sissetulekuga-mitte "Rahvastikuteadlane: Eesti mees on oma perega rahulolev, töö ja sissetulekuga mitte"], Õhtu...')
- 29. jaanuar 2025, kell 18:02 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/veebruar/1 (Uus lehekülg: '<poem> Armastasin oma sõpra. Ta läks mu juurest ära. Rohkem pole midagi öelda. Luuletus lõpeb sama vaikselt kui algas - armastasin oma sõpra. </poem> * Langston Hughes, "Luuletus" ([https://poets.org/poem/poem-26 "Poem"]), poets.org; luulekogust "The Weary Blues", 1926')
- 29. jaanuar 2025, kell 14:30 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Arvukus (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei tea, mis võiks olla veel tähendusrikkam ja ilusam sellest, kui üks lopsakas roos või tumepunane elulõng on põiminud end mõne surnud puu ikka veel võimsa liikumatu kännu ümber; see on vaatepilt, milles kübeke sentimentaalsust seguneb väga lihtsakoelise rõõmuga näha surnut elava poolt kinni kaetuna. Aga kui ma leian selle vaatepildi aiast kolm korda, on see tähenduse kaotanud ja ma eelistaksin pigem, et...')
- 29. jaanuar 2025, kell 14:17 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Basel (Uus lehekülg: ''''Basel''' on linn ja vald Šveitsis Reini jõe kaldal, Baseli linnakantoni keskus. ==Proosa== * Nõnda toimus 1471. aastal Baselis kohtuprotsess Kana vastu, kes munes veidralt kirevaid mune. Ta mõisteti tuleriidale kui saatanaga mestis olev. Siinkohal pean enda poolt lisama, et inimeste tölplus ja julmus on piiritud. ** Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, Halliste: Hendrik Linde...')
- 29. jaanuar 2025, kell 14:12 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Printsiibitus (Ümbersuunamine lehele Põhimõttelagedus) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 29. jaanuar 2025, kell 13:28 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Kašelott (Uus lehekülg: ''''Kašelott''' ehk '''võidisvaal''' (''Physeter macrocephalus''), vananenud nimetusega '''spermatseedivaal''', on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline. ==Proosa== * Punktipanija au kõigile neile soperdistele aga jääb õpetatud Frédérick Cuvier'le, kuulsa paruni vennale. Aastal 1836 avaldas ta "Loodusloo vaaladest", kus ta esitab pildi, mis pidavat kujutama spermatseedivaala. Enne kui seda pilti ükskõik missugusele nantuck...')
- 29. jaanuar 2025, kell 13:25 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Spermatseedivaal (Ümbersuunamine lehele Kašelott) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 27. jaanuar 2025, kell 17:34 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/31 (Uus lehekülg: '<poem> Rohtlaande ringutand mets enda, avali pihud ja süli. Meelitab ekslema endasse jalgu ja laule mu nõnda, mähkuma väänlevi liaanesse, rippuma oksil kui leekiv-verevad õied, heituma heliotroopide lõhna kui ududest küllastund tiiki, lamama sulgiste peekrite põhjas kui kastepiiskade mürk. </poem> * Ilse Lehiste, "Painaja", rmt: "Noorest peast kirjutatud laulud. Luuletusi aastaist 1938—48", 1989, lk 11')
- 27. jaanuar 2025, kell 17:27 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/30 (Uus lehekülg: '* Kas me sellist Eestit tahtsimegi? Arvan, et jah, sellist. Suures plaanis sellist. Vaba, tolerantne, hooliv, arvestav, arenev, jõukas. Turvaline ja kaitstud. Kõike seda. ** Andres Kollist, [https://www.err.ee/1609096616/andres-kollist-inimesed-on-need-kelle-parast-riik-eksisteerib "Inimesed on need, kelle pärast riik eksisteerib"], ERR, 11.09.2023')
- 27. jaanuar 2025, kell 17:18 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Tanja Mihhailova (Ümbersuunamine lehele Tanja Mihhailova-Saar) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 27. jaanuar 2025, kell 16:57 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Piksenool (Ümbersuunamine lehele Välk) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 27. jaanuar 2025, kell 16:57 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/28 (Uus lehekülg: '<poem> Kui kuri maailm igal pool Mind ähvardaks kui piksenool, Siis hüüan vastu valjuste: "Mind, kurjus, jäta rahule!" Ma karjapoisikene. </poem> * Mihkel Veske, "Olen karjapoisike", rmt: "Valitud laulud", 1949, lk 60')
- 27. jaanuar 2025, kell 16:38 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/29 (Uus lehekülg: '* Tõsi küll — ilves on verejanuline kiskja ja küllalt tugev selleks, et kustutada täiskasvanud põdra eluküünal, aga niisugune surmatunnistus, kuhu oleks kirjutatud "hukkus ebavõrdses võitluses ilvesega", on seniajani vähemalt eesti keeles välja andmata. ** Fred Jüssi, "Rebasetund", 1981, lk 13-14')
- 27. jaanuar 2025, kell 00:38 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/27 (Uus lehekülg: '* "Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?" "See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda," ütles Kass. "Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu –" vastas Alice. "Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed," sõnas Kass. "– küll ma ikka kuskile jõuan," lisas Alice seletuseks. "Oh, selle peale võid kindel olla," ütles Kass, "kui sa ainult kõnnid küllalt kaua." (lk 52) ** [...')
- 24. jaanuar 2025, kell 23:13 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/26 (Uus lehekülg: '* Eripedagoogide juhtlause on, et laps ei saa õppida nii, nagu mina tahan õpetada, vaid mina pean õpetama nii, nagu lapsel on vaja õppida. ** Riina Maidre, intervjuu: Helve Laasik, [https://epl.delfi.ee/artikkel/83866301/naitleja-riina-maidre-paralleelelu-viis-ta-vihasoo-vaikekooli-opetajaks "Näitleja Riina Maidre paralleelelu viis ta Vihasoo väikekooli õpetajaks"], EPL, 02.10.2018')
- 24. jaanuar 2025, kell 23:13 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Riina Maidre (Uus lehekülg: ' '''Riina Maidre''' (sündinud 26. jaanuaril 1982) on Eesti näitleja, õpetaja ja eripedagoog. ==Intervjuud== * [Tööst eripedagoogina:] Väga suur osa minu tööst on suhtlemine hoopis last ümbritsevate täiskasvanutega, sest see lapsekene ei saa muuta neid tingimusi, mis on tema ümber. Küll aga saab õpetaja seda natukene kohandada, natukene arvestada, natukene mõelda kaasa, tunda kaasa, minna selle lapse olukorra sisse. * Me arvame, et me Tahtmine|ta...')
- 21. jaanuar 2025, kell 18:54 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/25 (Uus lehekülg: '* Kõigil neil, kes võitsid vabaduse kätte 20. sajandil, peab olema võimalik seda säilitada 21. sajandil. ** Volodõmõr Zelenskõi, "Sõjaga revanšistid oma plaane teoks ei tee", kõne Eesti Vabariigi Riigikogule, 13. aprill 2022; rmt: "Ukraina heaks: Volodõmõr Zelenskõi valitud kõned", tlk Triinu Pakk, 2022, lk 158')
- 21. jaanuar 2025, kell 18:50 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/24 (Uus lehekülg: '* Kirjutasin selle põgusa analüüsi — esimese, mida olen oma raamatus avaldanud —, sest mis võiks olla lugejale kasulikum kui saada autori sissejuhatusest teada, miks too otsustas kirjutada just selle loo ning eelistas üht vormi teisele. Kunstnik peab vaistlikult tunnetama neid, tähtsaimaid eesmärke, ainsaid, mida on võimalik selgesti sõnastada, enne kui tema loomingusse ilmub see tajumatu miski, mis annab sellele hinge j...')
- 21. jaanuar 2025, kell 18:41 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/23 (Uus lehekülg: '* Öösel luhta katnud udu langes järsku alla, muutudes kastepärliteks, mis püüdsid veel päästa luha närtsinud ilu. Ja tõesti, luht lõi sädelema — mitte üks, mitte kümme, vaid miljonid tillukesed päikesed. Igas udupisaras peegeldub hiiglasuur taevane ema otsekui peeglis. Ja iga kastepiisk sätendab kas või hetke nagu kalliskivi. Siis aga kaob, ning keegi ei tea, kas ta sureb rõõmsalt, olles näi...')
- 21. jaanuar 2025, kell 18:29 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Tihedus (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kuigi metafoorid peidavad või katavad oma asendamisteoga midagi, hoiavad nad peidetut metonüümses seoses kohalolevana. Tihendamisvormina tekitavad nad tihedust, läbitungimatumat massi, olemistunnet. ("Kundera ja Lacan: tung, iha ja unenäojutustus", tlk Märt Väljataga, lk 186) ** Maire Jaanus, "Kirg ja kirjandus. Esseid eesti ja Euroopa kirjandusest ja psühhoanalüüsist", Tallinn: Vikerkaar, 2011 Kat...')
- 21. jaanuar 2025, kell 18:28 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Metonüümia (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Keel toob sisse põhimõttelise vahe objekti kujutise ja objekti enese vahel. Ta lahutab subjekti sellestsamast maailmast, mille ise meile annab, ta pühitseb lõhestatud subjekti ihasse. Iha on keele omandamise struktuurne tagajärg. Seega: armastus on metafoor, iha on metonüümia. Armastus on ikonofiilne, iha - ikonoklastiline. ("Tammsaare ja armastus", tlk Kajar Pruul, lk 116) * Kuigi metafoorid peidavad või katavad oma asendam...')
- 21. jaanuar 2025, kell 18:21 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/22 (Uus lehekülg: '* Meie tsivilisatsioon erineb kreeka ja kristlikust tsivilisatsioonist üldise tendentsi poolest mõista radikaalset kurjust mitte ontoloogiliselt ja teoloogiliselt, vaid pigem antropoloogiliselt, sotsiaalselt ja ajalooliselt. Stalini ja Hitleri surmalaagrid esindavad vägagi maist, inimlikku kurjust. Seega pole sõjad ja kurjus tingimata surematud või igavesed, vaid "määratu kangus, metsikus ja haaramatus" meie südames, mis neid võib-olla põhj...')
- 20. jaanuar 2025, kell 21:12 Ehitaja arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2025/jaanuar/21 (Uus lehekülg: '* Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks. Kui inimene vähe kirjutab, peab tal olema suurepärane mälu; kui ta vähe arutleb, peab tal olema vilgas taip, ja kui ta vähe loeb, peab ta olema väga kaval, et teha, nagu teaks ta, mida tegelikult ei tea. ** Francis Bacon, "Õpingutest"; rmt: "Uus Atlantis. Valik esseid", tlk Karin Suursalu, LR 40/2004, lk 44')