Huviharidus

Proosa

Kui on kärbete aeg, siis ma saan aru, et näitlejad ja muusikud vajavad ju ka palka selleks, et elada, et oma muusikat ja teoseid luua. Aga kui me hakkame kärpima huviringe, eriti Tallinnast väljas, siis ma arvan, et meil on probleem. Kui nad ei saa enam oma andeid arendada, siis ühel hetkel meil ei ole neid andekaid kunstnikke teatris, kunstisaalis, ega ka kuskil mujal. Nii et ma arvan, et see kärbe ei tohiks puudutada. Ja kui me täna kuuleme ka seda, et keskkonnaministeerium võtab ära keskkonnahariduse lastelt ehk raha ja 10 inimest, kes seda tegid, siis ma arvan, et see ei ole hea mõte. Kas keskkonnaharidus peab olema just keskkonnaministeeriumi juures, olgu ta siis näiteks haridusministeeriumis, aga kui me seda noortele ei õpeta... Juba täna paljud ei tunne seeni, mis siis veel muust rääkida. See on äärmiselt oluline.
- Alar Karis, intervjuu: Katrin Viirpalu, "Karis: me räägime sõjast liiga palju", ERR/ETV, 23.12.2024

Omamoodi paradoksaalne on maakoolide ja -raamatukogude sulgemine, tasuta koolilõunast loobumine, huvihariduse maksustamine, et (säästetud rahaga?) samal ajal maksta vanematele lapsetoetusi lootuses, et see suurendab sündimust. Edukate riikide kogemused ja uuringud näitavad, et laste sündimise eelduseks on – lisaks armastusele – turvaline ja lapsesõbralik keskkond. Tõhusam on panustada lapsele suunatud teenustesse, mitte lihtsalt raha jagada, sest lapsevanemad oma jõududega ei suuda ühiskonda lapsesõbralikumaks muuta.
- Ene-Margit Tiit, "Õnneindeksil pole viga, laste sündi pärsib vildakas regionaalpoliitika", Postimees, 18. jaanuar 2023

Huviring võiks juba oma nime poolest olla keskkond, kus noor inimene saab lõpuks tegeleda millegagi, mis teda päriselt ka huvitab. Lisaks toimetab seal keskkonnas pedagoogi rollis keegi, kel on aega ja loodetavasti ka tahtmist huvilistele personaalselt läheneda ja neid julgustada. Tegin hiljuti laiemas tutvusringkonnas kiire uurimise, paljudes huviringides või trennides keegi enne täisikka jõudmist käinud on. Vastused üllatasid: 104 vastaja kohta on õppekavaväliselt tegeletud keskmiselt viie valdkonnaga, kusjuures enamik neist on kultuurivaldkonna huviringid.

Loovuse arendamine ei ole sirgjooneliselt seotud nn kaunite kunstidega – viimastega väljendatakse pigem kultuurilisi koode ja väärtusi. Kuid senikaua, kui koolides reaalainete teadmisi huvipakkuvalt edasi anda ei suudeta, või veel hullem, enda pedagoogilist küündimatust õpilaste peal välja elatakse, on ka tulevikus laste jaoks loovuse häll ilmselt jätkuvalt kitsamalt kunstide vallas.

Suve hakul hulga vastureaktsioone toonud uudis laste huvihariduse rahastamise kärpimisest on seda masendavam ajal, mil pandeemiast ja ühiskonna suletusest tingituna on laste vaimne tervis suurema löögi all ja Eesti on tõusnud laste enesetappude arvult maailmas esikohale.
Loodan, et ka haridusministeerium mõtleb veel kord oma kärpeplaanile selle pilguga, et Eesti riik on seni suutnud investeerida laste mitmekülgsesse loovust soodustavasse arengusse, ja küsib endalt, kas huvihariduse rahastuse vähendamine on nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ikka võit või pigem kaotus? Teisisõnu: kui huviharidus võetakse ära, mida te siis asemele pakute?
- Kaisa Eiche, "Kunstiõpetaja Mare Olev: "Suhtlen lastega nagu täiskasvanutega"", Postimees, 4. september 2021