Vaimne tervis

Proosa

• Intellekti erakordse võimekusega kombineerudes teevad hullumeelsus, ekstsentrilisus, vaimne tasakaalutus, psühhopaatiline taandareng (mainides vaid mõningaid kasutuses olevaid väljendeid) — ühesõnaga, teatud eripärad ja kalduvused — inimesest suurema tõenäosusega kellegi, kes jätab endast maha jälje ning mõjutab oma ajastut enam kui vähem neurootiline iseloom. Ekstsentrilisuse kui sellise ja erakordse intellekti kui sellise vahel pole loomulikult mingit erilist püsiseost, sest enamikul psühhopaatidel on madalad intellektuaalsed võimed ning erakordsete intellektuaalsete võimetega inimestel on tavaliselt normaalne närvisüsteem. (lk 36)
• Religioossete nähtuste psühhopatoloogiline päritolu ei peaks üllatama või hämmeldust tekitama, sest on ju selliseid nähtusi peetud inimkogemuste seas lausa kõige väärtuslikumateks. Ei ole sellist organismi, mis pakuks omanikule kogu tõde. Kõik me oleme teatud viisil põdurad või isegi haiged, kuid need tervise puudujäägid võivad meid ootamatult aidata. Psühhopaatilise temperamendiga inimesele on iseloomulik emotsionaalsus, mis on aga just moraalse tundlikkuse eeltingimus; talle on omane jõulisus — see aga on moraalse tarmukuse olemus; talle on sümpaatsed metafüüsika ning müstika — see avardab tema huvisid kaugemale meelelise maailma pealispinnast. Sellepärast ongi loomulik, et just seesugune inimene juhib meid religioosse tõe juurde, universumi äärealadele. Kõik see jääb igavesti varjatuks filisterliku närvikavaga, endaga rahul oleva inimese jaoks, kes on uhke oma tervise üle ning tänab taevast, et iga tema rakuke pakatab heaolust. (lk 38-39)
  • William James, "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013

• Palju räägitakse ka tänapäevase elukorralduse mõjust vaimsele tervisele. Tööalane konkurents, kehvad töölepingud, kahanev hoolekandesüsteem ning lagunev sotsiaalne võrgustik panevad stressi kuhjuma. Lisaks sotsiaalmeedia, mis toob kõik katastroofistsenaariumid läbisegi teiste inimeste ägedate eludega iga päev koju kätte. Jah, hunt täna maha ei murra, aga töökohast võib ilma jääda sõrmenipsuga, pensionieas ootab vaesus ning lõpuks polegi kõigel vahet, sest teadlased on kliimakatastroofi vältimatuses nüüdseks juba suhteliselt ühel meelel.
  • Jaana Davidjants, "Meie igapäevast ebausku", Müürileht, 11. detsember 2019