Lapitekk

Proosa

Kui me olime sissekäigu lähedusse jäävad ruumid läbi käinud - üks neist oli hiigelsuure AGA pliidiga köök - ning mööda kivipõrandaga koridori tagaruumidesse edasi liikunud, olin vapustatud. See siin polnud Mallorca. Ei päikest, merd, ega tuhksuhkrule sarnanevat liiva, aga Upper Stone Farmi tagatubade akendest avanev suurejooneline vaade oli täiuslik. See sarnanes hiigelsuure kaheinimesevoodiga, kaetud otse meie ees lahti rulluva pruuni-rohelisevärvilise lapitekiga. Mäed viisid mu mõtted paarile, kes voodis keereldes ja pööreldes selle lainetama paneb ja voodi keskkoha madalamaks vajutab, ent silmapiir, voodi ots, püsib tugevalt - laugjalt künklikku joont ilmestasid kirjavahemärkidena tuules kooldunud puud ja üksildane mahajäetud traktor. Vaatepilt oli lage ja kõle ja ilus.
- Caroline Upcher, "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, lk 15

Õlekuhi on nii soe, et Damaya ei taha sealt seest välja tulla. Nagu tekk, mõtleb ta läbi poolune hägu - nagu see lapitekk, mille ta vana-vanaema kunagi talle mundrikanga tükkidest õmbles. Aastaid tagasi ja enne oma surma töötas Kallis Muh Brevardi maakaitseväe õmblejana ning tohtis kõik uue kanga ribakesed, mis lappimisel üle jäid, endale jätta. Tekk, mille ta Damayale tegi, oli laiguline ja tume, mustjassinine, pruunikas, hall ja khakiroheline sakiliste vöötidena nagu marssivate meeste read, aga see tuli Kalli Muhi käte vahelt, nii et Damaya ei hoolinud kunagi, et see oli kole. See lõhnas alati magusalt, hallilt ja veidi kopitanult, nii et nüüd on lihtne kujutleda, et õled - mis lõhnavad nagu hallitus ja nagu vana sõnnik, aga õrna puuviljase seenenoodiga - ongi Muhi tekk. Päris tekk on Damaya toas voodil, kuhu ta selle jättis. Voodil, kus ta enam kunagi ei maga.
- N. K. Jemisin, "Viies aastaaeg", tlk Sash Uusjärv, 2018, lk 26

Need, kes arvavad, et heinakuhjast nõela leidmine on raske, pole ilmselt lapitekki teinud. Nõelad leiavad sind. Lihtsalt astu korraks heinakuhjale. Sa leiad nõela üles. Need on hullemad kui põrandal vedelevad legotükid. Ja kui see ei tööta, siis põleta lihtsalt see kuradi hein ära. Võrdluse "nagu nõela leidmine heinakuhjast" asemel peaks olema "nagu töötava pastaka leidmine tühjaks saanud pastakaid täis sahtlist".
- Jenny Lawson, "Hullult õnnelik", tlk Nele Sillaots, 2016, lk 40