Traktor

Traktor on mootorveok, mis on mõeldud aeglasel sõidul suurte raskuste vedamiseks nagu näiteks põllumajanduses, ehituses ja kaevandamisel kasutatavad masinad.

Proosa

[Suurest Depressioonist Läänes:] Kõiges on süüdi masinad? Laostunud farmerid tõenäoliselt ei lugenud "majandusteadlaste" sügavamõttelisi artikleid, vaid jätsid ilma nende nõuannetetagi hea meelega masinatega jumalaga. Sest traktoritele on vaja bensiini, bensiini eest tuleb maksa, raha aga farmeritel ei ole. Neil on vilja, neil on palju kaera, mida keegi ei osta, mida aga hobused söövad hea meelega. Kas pole siis parem müüa see ablas traktor ja osta mehaanilise jõu asemele elavad hobused? Need ajad on möödas, kus traktorid tõrjusid välja hobused. Nüüd on kõik vastupidi: aeg läheb tagasi!

Muide, ei olegi nii kerge müüa traktorit. Kõik müüvad nüüd midagi, ostjaid jääb aga iga päevaga vähemaks ja vähemaks. Ja kellele on vaja traktorit, kui niigi pole vilja kuhugi panna? Milleks külvata puuvilla, kui miljonid värtnad on määratud lõhkumisele? Kõik on segi läinud selles pahupidipööratud maailmas... (lk 8-9)

Ainult teadus ja tehnika võisid mahajäänud põllundust kiiresti edasi viia. Aga traktorit poleks kitsastel talupoegade põlluribadel kusagil olnud ümbergi pöörata ja agrotehnikatki saab edukalt kasutada ainult laiadel, avaratel põldudel. Et avada masinaile ja teadusele ligipääs maale, oli vaja hävitada igivanad piiritulbad ja luua suurmajapidamised, sest ainult need võisid varustada kasvavat tööstust toiduainete ja toorainega. (lk 33)
Ja stalingradlased saavutasid lühikese ajaga võidu. Tehas laskis omа elu esimese poolaasta jooksul välja kõigest tuhat traktorit, 1931. aastal aga andis ta meie maale juba umbes 18 500 masinat ja 1932. aastal isegi üle 28 500 masina. Stalingradi traktoritehas näitas tegelikus elus, kuidas uue üles- ehitustöö entusiasmi täiendab õppimise entusiasm.

Ameerika ajakiri "Canadian Farm Imelmente" kirjutas 1931. aastal: "Stalingradi traktoritehase läbikukkumise tagajärjel tuleb Nõukogude Liidul uuesti osta traktoreid välismaalt, välismaa aga võib-olla, ei anna neid, et nurja ajada Nõukogude viisaastak."

Tehas ei kukkunud läbi ja viisaastak täideti enne tähtaega.Välismaa traktoreid aga ei olnud meile enam tarvis: peale Stalingradi tehase ehitasime traktoritehased Harkovisse ja Tšeljabinskisse. Üle miljardi rubla valuutas oli kulutatud traktorite ostuks välismaalt. Oma traktoritehaste sisustamiseks kulus kolm ja pool korda vähem — 320 miljonit rubla —, ja see vabastas meid alatiseks välismaa külalistest nõukogude põldudel. (lk 34-35)

A. Šur, "Sammu kiirenda, minu kodumaa", 1948

Denissov esines novaatorliku algatusega: nimetada paganlik pidupäev saban-tui - adra pidupäev, mida Tatari külades tähistati kevade lõpus - ümber traktor-tui'ks. Tema initsiatiivi toetati keskuses; pidupäeva tähistamisele saabus otse Kaasanist kesktäitevkomitee delegatsioon ja ajalehtede korrespondentide dessant. Kuid pidupäev läks luhta traktori enda rikke tõttu. Hiljem selgus, et kohalikust vanamutist abõstai oli headest kavatsustest lähtudes otsustanud traktori hingele meelehead teha ja söötnud mootorit salaja mõningase koguse munade ja leivaga, mis oligi rikke põhjuseks. Rahulolematud seltsimehed kesktäitevkomiteest ja korrespondendid sõitsid tühjade kätega Kaasanisse tagasi ning Denissovi karjäär veeres kiiresti allamäge.
- Guzel Jahhina, "Zuleihha avab silmad", tlk Jüri Ojamaa, 2017, lk 95-96

Luule

Traktor juba ammu tukub,
ritsik saeb ja kägu kukub,
kukub õhtu õdusaks.

Heljo Mänd, "Suveõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 38-39

Tänav on kõledalt tühi,
kojamehed veel ei pühi
ja naabertänavätes haigutavad
tsaariaegsed eluasemed,
mida täna
hakkab traktor
olematusse pühkima ...

Helgi Muller, "Pisut Pärnu maantee biograafiat", rmt: "Tähesärk" (1963), lk 44

Metsade taga piipu popsab
traktor.

Uniseid nägusid
on täis meie õu.
Töökale päevahakule
noogutan.
Räsin siis õlule ämbrid
kaelkookudega.

Helgi Muller, "Hommikul vara tõttan ma kaevule", rmt: "Tähesärk", lk 70

tõusis tuul
ja viis põllult ära traktori
kõige tavalisema traktori
metalse ja tüseda
mulla tolm jäi aga sinna
kus ta oli
traktor lendab üle kolhoosikeskuse
traktorist näeb esimeest käega vehkimas
ometi ei tea ta mis teha
võtab nahkjopi taskust priima
ja läidab sigareti
püüdes mõtteid koguda

Andres Ehin, "Veeminek", rmt: "Uks lagendikul" (1971), lk 11

Traktor rõkatab uitsesse, vihma jalga,
külamees põllule teel,
kühmus ja mõtlik, edasitõtlik,
eks taas oma lõputut kevadet alga.

Mats Traat, "Veeminek", rmt: "Septembrifuuga" (1980), lk 5

Üks valing lõppenud, ju teine mustab kagu,
kui parem maailm pilguks helgib pilvelahk.
Kombain kuid nurmel seisab, järel porivagu,
ees läbikasvav rukis mullakarva, hahk.

Ta rattaid kaevab raevukalt ja kannab hagu,
hing vihmast haige, rügamisest leemel nahk.
Ei jaksa traktorgi, liig hull see põhjalagu...

Mats Traat, "Kombainer", rmt: "Septembrifuuga", lk 34

Jakob töötab traktoriga.
Jakob künnab üles tuba.
Kuidas läheb? Pole viga!
Ema vaip on küntud juba.

Ellen Niit, "*Jakob töötab traktoriga...", rmt: "Isa, palun loe mulle!" (2000), lk 350

Trak-
tor-tor-torr,
trak-
tor-tor-torr,
mür-
mür-mür-mürr,
mür-
mür-mür-mürr.
...
Õudselt õõtsutab!

Hando Runnel, "Jorutus", rmt: "Mõtelda on mõnus" (1982), lk 16

Traktor künnab põldu vilja kannab puu
"Rahva Hääl" ei valeta ei suitse ta suu

Villu Tamme, "Tere perestroika", rmt: "Tuvi oli tihane" (1992), lk 49

metsas kannan juustes ämblikuvõrguloori.
kuulda on külakoera, traktorit.

aeg nüristab su näo marmori mu mälust.

mul ei ole sinust pilte,
kuid öösel vajub kuu valge õis mu aknasse.

Triin Paja, "Poeg", rmt: "Nõges" (2018), lk 11

Välislingid

Kirjandus

Marina Lewycka, "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu", tlk Kai Vare, 2006