Filosoofiaolümpiaad

Allikas: Vikitsitaadid

Filosoofiaolümpiaad on 2004. aastast Tartu Ülikooli teaduskooli egiidi all toimuv kahevooruline võistlus gümnasistidele. Olümpiaadi esimese vooru ehk eelvooru ülesanne on iseseisvalt kirjutatud filosoofiline essee etteantud teemal, mille aluseks on tsitaat mõnelt filosoofilt. Teise ehk lõppvooru kutsutakse esimese vooru kümme parimat ning selles võetakse mõõtu võõrkeelse essee kirjutamises, väitluses, loogikas ning filosoofia ajaloo ja mõistete tundmises.

2022/2023. õppeaasta eelvooru teemad[muuda]

  • Millest tuleb tänapäeval meie vastumeelsus "inimese" vastu? Mitte kartusest, vaid pigem sellest, et meil ei ole inimesest enam midagi kartma panevat oodata; et esiplaanil kihavad ussikesed nimega "inimene"; et lootusetult keskpärane ja trööstitu "taltsas inimene" on juba harjunud end tundma eesmärgi ja tipuna, ajaloo mõttena...
Friedrich Nietzsche, Moraali geneoloogiast, Esimene arutlus - 11, lk 43
  • Kõik, mis on, on Jumalas, ja miski ei saa olemas ega käsitatud olla ilma Jumalata.
Baruch Spinoza, Eetika, lk 22
  • Eks teadlastel on ikka komme pikas perspektiivis peale jääda, sest nende faktivaramu ja loogika ulatub aegade alguseni, sellist pagasit või polstrit kodukootud asjaarmastajatel-filosoofidel või hobiekspertidel lihtsalt ei ole. Ja allajäämine on ju alati valus.
Tarmo Soomere, Targem ei tohi enam järele anda, intervjuu ERRile 19.03.2021
  • Mida öelda "väärika surma", selle eutanaasia toetajate seas nii sageli kasutatava fraasi kohta? See on eksitav, segadust tekitav väljend. Surmas ei ole midagi vääritut, isegi kui sellega käib kaasas valu ja enesekontrolli kadu. Surm on inimbioloogia fundamentaalne fakt, sama fundamentaalne kui mis tahes teine inimelu osa. Kui inimelul on väärikust eluna, siis ei saa see kaotsi minna pelgalt sellepärast, et surm elule lõpu teeb, isegi kui see toimub korratul, ebameeldival viisil.
Daniel Callahan, Eutanaasia vastu, lk 158 kogumikust "Bioeetika võtmetekste"

2021/2022. õppeaasta eelvooru teemad[muuda]

  • "Mulle tundub ühtaegu loomulik ja kasulik tõlgendada küsimust isiku tahtevabadusest analoogselt küsimusega sellest, kas toimijal on tegevusvabadus. Tegevusvabadus on vähemalt laias laastus vabadus teha, mida tahetakse teha. Väide, et isikul on vaba tahe, tähendab niisiis analoogselt (jällegi laias laastus), et tal on vabadus tahta, mida ta tahab tahta. Täpsemalt väljendudes tähendab see, et tal on vabadus tahta, mida ta soovib tahta, ehk omada tahet, mida ta tahab omada."
Harry Frankfurt, Tahtevabadus ja isiku mõiste, lk 922
  • "Just rahvuslus ise loobki rahvusi, mitte vastupidi. Muidugi kasutab rahvuslus ära varem olemas olnud ja ajaloolt pärandiks saadud kultuuride vohamist või nende varasid, kuigi teeb seda väga valikuliselt ning kõige sagedamini transformeerib neid radikaalselt."
Ernest Gellner, Rahvused ja rahvuslus, lk 171
  • "Universum peab olema selliste omadustega, mis lubavad teatud ajajärgul elu teket temas."
Errol Eustace Harris, Universum ja inimene, lk 14
  • "Eetika süsteemid, kasuistlikud juhised käitumisele ja kõik sarnased asjad on lausa armetukesed. Juba sellepärast, et inimese tekkimine on ebamoraalne – eeldab kirgi, milledega ju eetika ei tohi tegelda tunnustavalt. Inimene püsib elus vaid tappes elusat, iga toit on olnud elus. Sellisele mädale alusele rajada mingit õpetust hääst on võimatu. Pole mõtet nimetada seda hääks, mille halbus on peidetud kavala kauba ning petise tööga mingite maksiimide taha. Samuti mitte seda, mille halbust me veel ei näe."
Uku Masing, Eetikast, Pessimismi põhjendus, lk 227

2020/2021. õppeaasta eelvooru teemad[muuda]

  • "Aga miks ootavad inimesed üleüldse maailma lõppu? Ja kui selle ootamist neile ka möönda, siis miks just kohutavat lõppu (suuremale osale inimsoost)? … Esimese põhjus näib olevat selles, et mõistus ütleb neile, et maailma kestusel on väärtust üksnes sedavõrd, kui mõistusolendid selles sobivad kokku oma olemasolu lõppeesmärgiga; kui aga see pole saavutatav, siis paistab loodu ise neile eesmärgitu, nagu näitemäng, millel puudub lahendus või tunnetatav mõistuspärane kava. Teise põhjuseks on arvamus inimsoo rikutud loomusest, mis küünib lootusetuseni, nii et lõpu, pealegi veel kohutava lõpu tegemine (suuremale osale inimkonnast) oleks ainus kohane abinõu kõrgeima tarkuse ja õigluse käes."
Immanuel Kant, "Kõikide asjade lõpp" (1794)
  • "Millal iganes, kus iganes ja kelle jaoks iganes on väär uskuda midagi ilma piisava tõendusmaterjalita."
William Kingdon Clifford, "Uskumise eetika" (1877)
  • "On ilmselge, et sellise elu pikendamist, mis on juba hoo sisse saanud, peetakse uue elu loomisest väärtuslikumaks. /—/ Elupäästvate protseduuride tähtsus on eriti ilmne siis, kui õnnetus või haigus ähvardab katkestada veel poolelioleva teekonna ning nurjab seega lootuste ja soovide teostamise, mis muidu võiksid täituda."
Helga Kuhse, Peter Singer, "Vanus ja meditsiinivahendite jaotamine" (1988)
  • "Erandjuhtum toob riikliku autoriteedi olemuse ilmsiks kõige selgemalt. Siin /—/ autoriteet tõestab, et tal pole vaja õigust, et õigust luua. /—/ Erand on normaaljuhust huvitavam. Viimane ei tõesta midagi, erand aga tõestab kõike; ta mitte ainult ei kinnita reeglit, reegel ülepea elabki ainult erandist. Erandis purustab tegeliku elu jõud tolle kordumises kalestunud mehhaanika koore."
Carl Schmitt, "Poliitiline teoloogia" (1922)

Välislingid[muuda]