Birute Klaas-Lang

Birute Klaas-Lang (varem Birute Klaas, neiupõlvenimi Želvite; sündinud 19. märtsil 1957) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Artiklid ja sõnavõtud

Tänapäeva inimesed, perekonnad on palju enam mitmekeelsed, kui see oli 30–40 aastat tagasi. Olin oma kolme kodukeelega (eesti, leedu, vene) klassikaaslaste seas üsnagi valge vares. Mul ei olnud eelkoolieas kedagi ei kodus ega kodust kaugemal, sugulaste seas, õues mängides, ükskõik kus (see «ükskõik kus» oli muidugi endise Nõukogude Liidu piires), kellega ma poleks saanud oma jutud ära räägitud. Kõik, kellega ma suhtlesin, said minust aru. Ja mina sain omakorda kõigist aru. Alles koolis tekkis tasapisi mõistmine: see, mis minu jaoks oli väga tavaline – et inimesed oskavad ja kasutavad igapäevaelus kahte-kolme keelt –, ei pruugi teiste laste jaoks üldse tavaline olla.
Kui lähtuda eeldusest, et isik saab ennast samastada ainult ühe etnilise kogukonnaga, siis sellisel mitme keele ja kultuuriga, eri riigis ja keelekeskkonnas oma lapsepõlve, õpingu- ja tööaastad mööda saatnud inimesel võib olla väga raske vastata küsimusele "Kes sa siis oled?".
Kui aga isiku taust on mitme keele- ja kultuuriga seotud, nagu see tänapäeva avatud maailmas järjest rohkem ongi, kas ei võiks siis need mitu keelt ja mitu kultuuri rahulikult ka identiteedis koos eksisteerida? Tõepoolest, identiteet pole sektoridiagramm, kus on vaja sobitada oma mitmekihiline kultuuri- ja tunnetuslik taust sajaprotsendilise "piruka" sisse.
Tartu Ülikooli kunagise rektori Edgar Kanti pojapoeg, sündinud ja kasvanud Rootsis, määratles ennast niimoodi: "Olen sada protsenti eestlane ja sada protsenti rootslane." Selle noormehe jaoks oli identiteetide paljusus iseenesestmõistetav nähtus ega tekitanud mingit kimbatust ega frustratsiooni.
Kui me ütleme "eestlane", siis enamasti tähendab see eelkõige rahvust. «Soomlase» mõiste ehk suomalainen on pigem kodakondsuslik, nagu nt Saksamaal ja Prantsusmaal. Suomalainen ühendab erinevaid emakeeli, ei hooli nahavärvist ega ka sünnimaast.
Soomes mahub mõiste suomalainen alla traditsiooniliselt nii soome kui ka rootsi keelt emakeelena rääkija. Ja rootsikeelne soomlane oleks väga üllatunud, kui teda rootslaseks nimetataks. Küll on aga Soomes väga tugev paikkondlik identiteet. Sageli rõhutatakse, et ollakse näiteks karjalane või savolane. Ja igapäevases suhtluses, kui tegemist pole just ametlike situatsioonidega, ei häbene soomlased ka oma kodumurde joontel jutus kõlada lasta.
Kes siis on meil, Eestis, eestlane? Eestlaseks olemise alustalaks peetakse kindlasti eesti keele oskust, päritolu ja kultuuriga samastumist. Tänu sellele, et mu ema oli eestlane, et ma olen sündinud Eestis ja eesti keel on minu tugevaim keel, ei ole mul, vaatamata oma nimele, kunagi olnud muret enda eestlaseks määratlemisega. Ei mul endal ega ka Eestis laiemalt, st teistel. Eestlase tunneb ära ka muude oluliste kriteeriumide järgi: pidev laulmine (ikka veel lauldakse meil peale laulupidude ka perekondlikel kokkutulekutel), vaikuse talumine suhtluses, mõned kummalised söögieelistused jms.

Kuna kuidagi peab siiski nimetama ka neid Eestis juba mitu põlvkonda elavaid muu emakeelega inimesi, siis nende jaoks oleme välja mõelnud sellise toreda sõna nagu «eestimaalane». Et just nagu on meie hulka kuuluv, aga ega päris ikka ei ole ka. Vene keeles on sellel ka vaste – estonozemelets.

Kas Eestisse 50 aastat tagasi elama tulnud venelane tahab ennast nimetada venekeelseks eestlaseks? Kas Eestis sündinud 30-aastane poliitik, kes kõneleb emakeelena vene keelt, aga kõik koolid on lõpetanud eesti keeles, tahab ennast nimetada eestlaseks?
Kas eestlane on valmis avama oma identiteediruumi neile, kellele eesti keel ei ole emakeel? Ja mida tänapäeval üldse tähendab emakeel? On keeli, mille sõnavaras on see sõna seotud emaga (näiteks eesti, soome, inglise, saksa, on teisigi). Aga on ka keeli, kus sellesse keelde sünnitakse (vene, leedu), kus mõiste seotakse sünnimaaga, aga ka «omadega» – näiteks sugulastega.
- Birute Klaas-Lang, "Kes on meil, Eestis, eestlane?", Postimees, 31. oktoober 2015

Intervjuud

Kuni on eestikeelne ülikool ja teadust kirjutatakse eesti keeles, on kõik korras. [---] Aga kui üks juureniidistik lõigatakse ära, võib see taim hakata kiduma ja kuivama, lumepall hakkab veerema ja veereb edasi gümnaasiumi.
Keele jaoks pole kõige olulisem see, kas noor põlvkond kasutab slängi ja risustab keelt, kas inimene oskab komasid õigesti panna. Keele jaoks on hukatuslik, kui teda ei kasutata, ja keelt peaks saama kasutada kõigis kasutusvaldkondades.
- Birute Klaas-Lang, intervjuu: "Professor: teatud erialade võõrkeelseks muutumine ohustab eesti keelt", ERR/Vikerraadio "Reporteritund", 09.05.2016

Ülikoolid minu arusaamist mööda on veidi kinni selles mõttemallis, et kes see ikka tuleb eestikeelsetele õppekavadele välismaalt õppima, aga kui mõtleme sellele, et välismaal õpib tuhat üliõpilast 30 ülikoolis eesti keelt ja need tuhat üliõpilast oleks meie potentsiaal siin Eesti ülikoolides, siis me võiksime ingliskeelse või mõne muu keelse õppe kõrval julgelt pakkuda neile ka eestikeelset õpet.
Me oleme läbi aastate intensiivseid eesti keele kursusi sissetulevatele üliõpilastele korraldanud ja üliõpilased on erakordselt hästi need vastu võtnud, sest need võimaldavad aklimatiseeruda, aru saada, mis toimub. See ei ole lihtsalt, et nad tulevad õppima oma eriala, aga et nad saavad aru, et nad on tulnud Eestisse, et mis see Eesti on, ja nad saavad lisaväärtust juurde.
- Birute Klaas-Lang, intervjuu: Jane Saluorg, "Birute Klaas-Lang: ülikoolid vajavad välistudengite värbamisel suunamuutust", ERR, 30.06.2016

Keeleõpe on palju efektiivsem siis, kui õpilane saab kohe võimaluse keelt kasutada. Aga kui õpilane ei julge pärast kooli lõpetamist Ida-Virumaalt lahkuda, hävitab vähene praktika kõik teadmised. (lk 136)
Sedasama ühtset Eesti kooli on tõlgendatud üht- ja teistpidi ja kui öeldakse, et keeleteaduses jätke poliitika kõrvale, siis see ei ole võimalik. Riigikeelest rääkides on poliitika sellesse mõistesse juba kätketud. (lk 138)
Väga palju räägitakse ka teaduse populariseerimisest, sest ka maksumaksja tahab teada, millega teadlased tegelevad – aga maksumaksja ei taha seda teada inglise keeles, tema tahab seda kuulda oma keeles. (lk 141)
Kõik, mis on mõõdetav, ei pruugi olla tähtis, ja kõike, mis on tähtis, ei saa alati mõõta. (lk 143)
- Birute Klaas-Lang, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019

Välislingid

Birute Klaas-Lang Eesti Teadusinfosüsteemis