Bulgaaria

Proosa

• [Francis kirjas Jack Copplestone'ile:] Keegi teine, kes Buys-Bozzarist põgusalt tunneb, ütles, et too on veidrik. Umbes kolmkümmend viis aastat vana, ja õpib siin suitsukatteks rahvusvahelist õigust; kindlasti teate, milline ähmane valdkond see on, kui keegi tahab ülikoolis logelda. Paistab, et BBB on huvitatud seaduste vastuoksusest, ja see on muidugi veelgi läbipääsmatum labürint. Mu informaator ütleb, et BBB on üks neid logaskeid, keda kõik ülikoolid ligi tõmbavad. Mis tema krahviseisusse puutub, siis ma ei tea, kas Bulgaarias krahve on või on iial olnud, see on üpris ähmane tiitel, mis annab ääri-veeri mõista, et ollakse talupoegadest veidi etem.
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 226

• "Ära sõima, Orav!" vastasid mu kunagised sõbrad. "Elu tahab elamist, mis mõtet on vastu tuult süljata. Näe, meile lubati hea korter ja võib-olla saame sõita ka Bulgaariasse!"

"Mida te teete seal Bulgaarias!" ei jätnud ma nende hinge rahule. "Mingisugune Bulgaaria! See pole riik, vaid kirbutsirkus!"

"Seal tehakse häid kompotte ja persikumahla," leelotasid juudased ja nuusutasid põuetaskus värske trükivärvi järgi lõhnavaid parteipileteid.

"Mis loom see persik on?" küsisin mina. "Eestlane ütleb ikka virsik!"

"Ei, persik!" vaidlesid kameeleonid. "Kui me parteisse astusime, võeti meilt tõotus, et me ütleme edaspidi virsiku asemel persik. Siis saame Bulgaariasse!"

"Koerad!" alustasin ma reipalt uut sõnavõttu, aga neetud punased ussid ei kuulanud, keksisid ringiratast ja laulsid: "Ma sõidan Bu-bu-bulgaariasse! Bul-bul-gaariasse! Ja ostan pee-ee-eersiku-uu!"

• Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused". Varrak 2008, lk 92-93