Charles Darwin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. oktoober 2020, kell 16:54

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Charles Robert Darwin (12. jaanuar 1809 – 19. aprill 1882) oli Briti loodusloouurija. Ta saavutas kuulsuse evolutsiooniteooria väljatöötamisega ja pakkus välja, et evolutsiooni võib seletada loodusliku ja sugulise valiku kaudu. Seda teooriat loetakse praegu bioloogiateaduse lahutamatuks komponendiks.

Sageli on väidetud enesekindlalt, et inimese algpäritolu ei ole kunagi võimalik teada saada: teadmiste puudumine tekitab sagedamini eneseusaldust kui teadmised: mitte need kes teavad palju, vaid need kes teavad vähe, teavitavad nõnda kindlalt, et seda või teist probleemi ei lahendata teaduses mitte kunagi.
- "Inimese põlvnemine ja suguline valik" (1871), sissejuhatus.

Ma tunnen et kogu see Loomise küsimus on inimintellekti jaoks liialt keeruline. Sama edukalt võiks koer spekuleerida Newtoni mõistuse üle. Las iga inimene loodab ja usub, mida ta saab.

Me lubame kuudel, planeetidel, päikestel, universumil — seega terve universumi süsteemidel, järgida kindlaid (loodus)seadusi, kuid väikseimatki putukat soovime me pidada looduks kord erilise akti poolt.

Ma ei saa endale kuidagi selgeks teha, et heategev ja kõikvõimas Jumal võis luua käguvamplased kindla kavaga panna nad toituma teiste putukate tõukude elusatest kehadest.

Teadmatus tekitab rohkem enesekindlust kui teadmine: just need, kes teavad vähe, mitte need kes teavad palju, väidavad kindlalt, et teadus seda või teist probleemi kunagi ei lahenda.
- “Inimese põlvnemine ja suguline valik”, 1871

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{toimeta}}
 [[Pilt:Charles-Darwin-31.jpg|pisi|31-aastane Charles Darwin.]]
 '''Charles Robert Darwin''' (12. jaanuar 1809 – 19. aprill 1882) oli Briti loodusloouurija. Ta saavutas kuulsuse evolutsiooniteooria väljatöötamisega ja pakkus välja, et evolutsiooni võib seletada loodusliku ja sugulise valiku kaudu. Seda teooriat loetakse praegu bioloogiateaduse lahutamatuks komponendiks.
-* Sageli on väidetud enesekindlalt, et inimese algpäritolu ei ole kunagi võimalik teada saada: teadmiste puudumine tekitab sagedamini eneseusaldust kui teadmised: mitte need kes teavad palju, vaid need kes teavad vähe, teavitavad nõnda kindlalt, et seda või teist probleemi ei lahendata teaduses mitte kunagi.
+* Sageli on väidetud enesekindlalt, et [[inimene|inimese]] algpäritolu ei ole kunagi võimalik teada saada: teadmiste puudumine tekitab sagedamini eneseusaldust kui teadmised: mitte need kes teavad palju, vaid need kes teavad vähe, teavitavad nõnda kindlalt, et seda või teist probleemi ei lahendata teaduses mitte kunagi.
-** "Inimese põlvnemine ja suguline valik" (1871), sissejuhatus.
+** "[[Inimese põlvnemine]] ja suguline valik" (1871), sissejuhatus.
-* Ma tunnen et kogu see Loomise küsimus on inimintellekti jaoks liialt keeruline. Sama edukalt võiks koer spekuleerida Newtoni mõistuse üle. Las iga inimene loodab ja usub, mida ta saab.
+* Ma tunnen et kogu see [[Loomine|Loomise]] küsimus on inimintellekti jaoks liialt keeruline. Sama edukalt võiks koer spekuleerida [[Newton]]i [[mõistus]]e üle. Las iga inimene loodab ja usub, mida ta saab.
-* Me lubame kuudel, planeetidel, päikestel, universumil — seega terve universumi süsteemidel, järgida kindlaid (loodus)seadusi, kuid väikseimatki putukat soovime me pidada looduks kord erilise akti poolt.
+* Me lubame kuudel, planeetidel, päikestel, universumil — seega terve universumi süsteemidel, järgida kindlaid [[loodusseadus|(loodus)seadusi]], kuid väikseimatki [[putukas|putukat]] soovime me pidada looduks kord erilise akti poolt.
-* Ma ei saa endale kuidagi selgeks teha, et heategev ja kõikvõimas [[Jumal]] võis luua käguvamplased kindla kavaga panna nad toituma teiste putukate tõukude elusatest kehadest.
+* Ma ei saa endale kuidagi selgeks teha, et heategev ja kõikvõimas [[Jumal]] võis luua käguvamplased kindla kavaga panna nad toituma teiste putukate [[tõuk]]ude elusatest kehadest.
-* Teadmatus tekitab rohkem enesekindlust kui teadmine: just need, kes teavad vähe, mitte need kes teavad palju, väidavad kindlalt, et teadus seda või teist probleemi kunagi ei lahenda.
+* [[Teadmatus]] tekitab rohkem [[enesekindlus]]t kui teadmine: just need, kes teavad vähe, mitte need kes teavad palju, väidavad kindlalt, et teadus seda või teist [[probleem]]i kunagi ei lahenda.
-** “[[Inimese põlvnemine]]”, 1871
+** “[[Inimese põlvnemine]] ja suguline valik”, 1871
 <div style="clear:both"></div>