Selgus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Igas keeles on mõistlik taotleda selle keele omapärast lähtuvat mõtteselgust soodustamaks ühiskonna ladusat toimimist. Asjalikus suhtluses peaks eelista...' |
HC: + 4 kategooriat |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
[[Kategooria:Semiootika]] |
[[Kategooria:Semiootika]] |
||
[[Kategooria:Kommunikatsioon]] |
|||
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] |
|||
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] |
|||
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] |
|||
Redaktsioon: 27. detsember 2020, kell 16:58
- Igas keeles on mõistlik taotleda selle keele omapärast lähtuvat mõtteselgust soodustamaks ühiskonna ladusat toimimist. Asjalikus suhtluses peaks eelistama ühemõttelist sõna mitmetähenduslikule. (Ilukirjanduses jm kultuuriloomes võib mitmetähenduslikkus muidugi olla voorus.)
- Peep Nemvalts, "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks" Sirp, 10.03.2017
- Selge väljendumine ongi raske, sest eeldab sisulist arusaamist. Ja oma sõnade eest vastutuse võtmist. Pingutust.
- Ülle Madise, "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks" ERR, 14.03.2019