Peep Nemvalts

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Peep Nemvalts.

Peep Nemvalts (sündinud 4. oktoobril 1950 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.


  • [---] inseneriõppes nagu enamikul kõrghariduse erialadel puudub süsteemne terminiõpetus, kus ühenduks eriala mõistestiku ja terminivara süvem käsitlus. See justkui õigustaks inseneri arvamust, et tehnika­erialadel õppinud ametnikelt ei saagi "oodata perfektset keeletunnet". Keelepädevust saab arendada ja iga haritlane peaks olema selleks suuteline.
  • Kui valgustuseks pidada tähenduste mõtlematut teisendamist, jõutakse sügavasse mõttetuse ja keeletuse sohu.
  • "Eurokeel" kui küllap õiguskeele osa ei tohiks irduda eesti üldkeelest.
  • Elu riigis kulgeb seda sujuvamalt, mida täpsemalt on sõnastatud kehtiv reeglistik alates seadustest kuni kõige kohalikuma tasandi õigusaktideni. Liiga sageli ilmneb, et mõnd haldus- või õigusakti on tõlgendatud mitmeti või ei ole sellest täpselt aru saadud. See takistab ühiskonda sujuvalt toimimast.
  • Lause ladusus saab alguse otstarbekast sõnavalikust, täpsed mõtteseosed selguvad hoomatava ehitusega kuhjamata tarindeist.
  • Püüe keeleloogikat ja semantikat eirates õiguskeelt üldkeelest lahti kiskuda ei saagi anda arusaadavat tulemust.
  • Mistahes teksti luues tuleks aga arvestada inimese töömälu keskmise mahuga 5‒7 üksust. Oluline pole küll ainult keelendite arv, vaid ka mõtteseoseid toetav liigendus lause- ja fraasitasandeiks ning täpsed sidendid osalausete ja fraaside vahel.
  • Haldusüksused ja asustusüksused ei tarvitse kattuda. Elatagu ikka linnas, alevis, alevikus, külas. Kõik need asustusüksused võivad väga hästi paikneda vallas kui haldusüksuses. Et mõnda valda ei mahu asustusüksusi rohkem kui üks suur linn, pole põhjus haldusjaotust keeruliseks ajada.
  • Kohmaka ja ebatäpse eesti õigus- ja halduskeele asemele võiksime soovida ladusamat ja täpsemat, ühtset ja üldarusaadavat. Selleks pakub eesti keel rohkesti võimalusi.
  • Haldussuutlikkuse tagab õigusselgus, õigusselguse tagatis on selge ja täpne õiguskeel. Sestap on meie kõigi huvides pöörata senisest rohkem järjekindlat tähelepanu uute õigustekstide keelele ning süsteemselt ühemõtteliseks kohendada kehtivaidki õigusakte, k.a uutega seostuvaid seniseid seadusi: terminivara mõistepõhiselt täpsustada ja lausestust ladusamaks muuta.
  • Kodanikke-elanikke kõige otsesemalt puudutava halduskeele arusaadavus – ning seda mõjutava õiguskeele selgus – on oluline demokraatliku ühiskonna toimimise eeldus. Lõppeks aitab see hoida kokku kõigi aega ja maksumaksja raha.
  • Emakeelepäeva eel on kohane meenutada, et eriti just teaduslik mõttetöö vajab loogiliselt selget mõistesüsteemi, kus iga mõiste on määratletud nii, et nähtub selle sisuline seos ülemmõiste ja naabermõistetega. Mis tahes tegevusala mõistestikku tähistavas terminivaraski on arukas taotleda süsteemsust, et kajastada mõistete seoseid võimalikult täpselt. Selleks tuleb kasutada tähenduselt läbipaistvaid oskussõnu, ka seesuguseid, millest üksikuna ei tarvitse mõiste esmapilgul läbi paista, ent terminisüsteemi osana on tähistatav mõiste hõlpsalt taibatav.
  • Mis tahes keeles on niisuguseid väljendusvahendeid, sh sõna­tüvedena, sõnamoodustusviisides ja lause­ehituses, mida teistes keeltes ei leidu. Sestap on loomulik ühte ja sedasama mõistet tähistada ning mõiste­seoseid kirjeldada eesti keeles ühtmoodi, inglise keeles teisiti ja hiina keeles kolmandal moel. Nii-öelda rahvusvaheliste võõr­sõnaliste terminitega tuleb olla ettevaatlik, sest need ei pruugi keeliti tähistada sugugi üht ja sama mõistet.
  • Liiga sageli kiputakse terminitööd pidama tõlketööks ja tõlketööd esimese ettejuhtuva sõnastikuvaste valikuks.
  • Keelekorralduse mõte ega eesmärk ei tohi olla vastutulek suutmatuile või soovimatuile, et mõjutada sedakaudu teiste inimeste väljendusviisi kuidas tahes, vastuokslikult ja ebajärjekindlalt.
  • Muidugi nõuab teadus ühemõtteliselt mõistet tähistavaid ja keelekujult otstarbekaid oskussõnu, mistõttu need on kõige iseloomulikumad oskus- ja teaduskeele tunnused. Ent teaduslik täpsus eeldab sedagi arusaama, et oskuskeel ei võrdu pelga oskussõnade kogumiga. Samavõrd oluline on siduda terminid koos üldsõnavaraga selgeiks loomuliku ehitusega lauseiks, mis tagab teadusteksti mõistetavuse. Seetõttu on iga eriala teadlasel kasulik tunda väga hästi selle keele (grammatilist) struktuuri, milles ta kirjutab või loengut peab. Enamasti on igaühe emakeel see, mida õnnestub kõige täpsema tööriistana kasutada – seda küll eeldusel, et tuntakse keele ehituse kõiki olemuslikke jooni. Iga keele sisesi saab täpsusastmeti eristada – üldisemast täpsemani – üldkeelt, oskuskeelt ja teaduskeelt, mis küll ositi kattuvad.
  • Teadus- ja eriti õpikuteksti puhul on oluline, et vastuvõtja saaks saatja sõnumist võimalikult hõlpsasti aru ja ei mõistaks saadetud sõnumit valesti. Sõnumi päralejõudmist takistab aga õpiku- ja teadustekstideski paljusõnalisus, tarbetud kordused.
  • Teadustekst peab olema asjalik ja neutraalne, kuid neutraalsuse nõue taandatakse nii magistri- kui ka doktoritöö juhendites liiga tihti mõne grammatilise vormi nõudeks. Paljud juhendid soovitavad kirjutada teadusteksti umbisikulises tegumoes, mõnes juhendis on see sõnastatud range nõudena, mis tekitab lausa umbisikukultust; mõnes suunatakse kirjutaja kasutama passiivi, mis on küll loomulik indoeuroopa keeltes, ent mitte eesti keeles.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel