Naiselikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:




* Üks viimastest kordadest, kui Mammi ärkas raskes seisundis - tema hemoglobiininäit oli kõigest kolmkümmend kaheksa, kutsusin talle [[kiirabi]]. Meditsiinitöötajad tulid kanderaamiga, et haige minema toimetada, aga Mammi muutus tõredaks.
* Üks viimastest kordadest, kui Mammi ärkas raskes seisundis - tema [[hemoglobiin]]inäit oli kõigest kolmkümmend kaheksa, kutsusin talle [[kiirabi]]. Meditsiinitöötajad tulid kanderaamiga, et haige minema toimetada, aga Mammi muutus tõredaks.
:"Mind te tassima küll ei hakka," põrutas ta neile ja lonkis mööda porist teed autosse.
:"Mind te tassima küll ei hakka," põrutas ta neile ja lonkis mööda porist teed autosse.
:Mina olin uksel pisarates, kui Mammi kiirabibussist pea välja pistis ja hõikas: "Kurat, [[kübar]] jäi maha - selleta ei lähe ma kuhugi!" Vat, oli [[Naine]]! (lk 152-153)
:Mina olin uksel pisarates, kui Mammi kiirabibussist pea välja pistis ja hõikas: "Kurat, [[kübar]] jäi maha - selleta ei lähe ma kuhugi!" Vat, oli [[Naine]]! (lk 152-153)

Redaktsioon: 31. märts 2021, kell 19:42

Proosa

  • Naiselikkusel ei ole mingit erilist kõla. Konkreetset helistikku. Või värvi. Naiselikkus on protsess. Seda võib kuulda hetkel, mil dominantseptakord muutub mažoorseks subdominanthelistikuks. (lk 210)
  • Ta kuulis, et üks tema elu refräänidest valmistub ennast kordama: just siis, kui hakkad saavutama sügavat kontakti naiselikkusega, seab kollektiivne alateadvus end ukse taga valmis, varustatuna nurklihvija ja suure teemantteraga. (lk 315-316)


  • Üks viimastest kordadest, kui Mammi ärkas raskes seisundis - tema hemoglobiininäit oli kõigest kolmkümmend kaheksa, kutsusin talle kiirabi. Meditsiinitöötajad tulid kanderaamiga, et haige minema toimetada, aga Mammi muutus tõredaks.
"Mind te tassima küll ei hakka," põrutas ta neile ja lonkis mööda porist teed autosse.
Mina olin uksel pisarates, kui Mammi kiirabibussist pea välja pistis ja hõikas: "Kurat, kübar jäi maha - selleta ei lähe ma kuhugi!" Vat, oli Naine! (lk 152-153)