Umbsõlm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Elu kulgeb nagu takune nöör. Seda harutatakse ja harutatakse ühest päevast teise. Mitu päeva läheb kõik hästi, aga siis tuleb jälle umbsõlm, mis kummagi kannatu...' |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
==Proosa== |
|||
* Elu kulgeb nagu takune [[nöör]]. Seda harutatakse ja harutatakse ühest päevast teise. Mitu päeva läheb kõik hästi, aga siis tuleb jälle umbsõlm, mis kummagi kannatuse proovile paneb. (lk 124) |
* [[Elu]] kulgeb nagu takune [[nöör]]. Seda harutatakse ja harutatakse ühest päevast teise. Mitu päeva läheb kõik hästi, aga siis tuleb jälle umbsõlm, mis kummagi kannatuse proovile paneb. (lk 124) |
||
** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998 |
** [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998 |
||
* Aga [[aeg]] ja [[juhus]]ed toovad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuskatte all on puhanud, ja harutavad vahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse vaata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järel lahti näpitsedes, kuna juhused on kärsitud ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiuda armastavad. |
|||
** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 142 |
|||
[[Kategooria:Teemad]] |
[[Kategooria:Teemad]] |
Viimane redaktsioon: 26. juuni 2021, kell 19:42
Proosa[muuda]
- Elu kulgeb nagu takune nöör. Seda harutatakse ja harutatakse ühest päevast teise. Mitu päeva läheb kõik hästi, aga siis tuleb jälle umbsõlm, mis kummagi kannatuse proovile paneb. (lk 124)
- Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998
- Aga aeg ja juhused toovad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuskatte all on puhanud, ja harutavad vahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse vaata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järel lahti näpitsedes, kuna juhused on kärsitud ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiuda armastavad.
- Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 142