Erilisus
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Eripära)
Eriline on tavatus, ebatüüpilisus ja silmapaistvus, harilikult positiivses tähenduses ja vastandatuna tavalisusele, mis ei pruugi küll olla tingimata halb, kuid mida nähakse halli ja igavana.
Proosa
[muuda]- Ma olen oma loometeekonnal jõudnud nii kaugele, et koosseisu ja vahendite erilisus ei käivita mind kuidagi tugevamalt.
- Helena Tulve, intervjuu: Mari Hiiemäe, "Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest", Postimees, 7. september 2020, lk 18
- Kuidas võis nii hullusti juhtuda, et pealtnäha tavalisel tondinahal polnudki tavalisi pruune silmi! Siiani oli kõigil tondinahkadel kõlvanud nii taevavõlvi kui ka puude kaharaid kroone pruunide silmadega vaadata, nüüd suvatses üks nende hulgast teistsugune olla. Tondinahad muutusid üpris murelikuks — mis harjumuspärasest erineb, see äratab ju kahtlust. Polnud varem kuuldud tondinahku ohkamas — nüüd levis imelik kahin ja pahin nagu laine üle rohelise muru. (lk 8-9)
- Aimée Beekman, "Tondinahad", 1977
- Teatud rahva kultuuri mõistmine paljastab nende tavalisuse, vähendamata nende eripära.
- Clifford Geertz. "Kultuuride tõlgendamine: valitud esseed". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017
Luule
[muuda]Eriline oli olnud enne meie aega
eriline oli olnud siis kui meid ei olnud
Tavalisel mullapinnal halli taevalaega
erilisel inimesel palju teha polnud
Erilised episoodid erilisest elust
mida kuulis kõrv või mida nägi meie silm
Jutustasid kangelaste erilisest valust
sellest rääkis raamat, seda näitas meile film
- Villu Kangur "Ei midagi erilist" (tuntud ansambli Singer Vinger lauluna Roald Jürlau muusikaga ja Hardi Volmeri esituses)