Filoloog
Proosa
[muuda]- Ükski suur filoloog ei ole saanud maha kirjandusliku või filosoofilise meistritööga; rõõmus ollakse juba sellegi üle, kui ta oma keeles kas või pooltki nii hästi kirjutab, kui ta võõrast aru saab.
- Teadupärast jagatakse keeled elavateks ja surnuteks. Neid, kes õpetavad kõiki keeli nii, nagu oleksid need surnud, nimetatakse filoloogideks. Teisi, kes õpetavad elavaid keeli ja keelt elavana, kutsutakse pelgalt keeleõpetajateks. Filoloogid põlgavad neid, olgugi et mõned maailma kõige hirmsamad inimesed kuuluvad filoloogide hulka, keeleõpetajate seas seevastu on hulgaliselt häid ja arukaid.
- Hugo von Hofmannsthal, "Prantsuse keele väljendid" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 14
- Süstemaatiline tekstide uurimine, väljaannete, kommentaaride ja sõnastike tegemine algas – nagu karta oligi – siis, kui Ptolemaios II rajas Aleksandria raamatukogu umbes aastal 300. Sinna koguti umbes 200 000 käsikirja ja loodi uurijatele töökohad. Raamatukogu juhataja kohus oli kõike seda süstematiseerida, väljaandeid teha jne. Põhilised filoloogia väljundid, tekst, kommentaar ja sõnastik, said alguse Aleksandrias, ka selge arusaam, et filoloog peab suutma kõike kommenteerida, et filoloogia on kogemusteadus ja kogemus sõltub eruditsioonist.
- Marju Lepajõe, "Õhtumaise filoloogia sünd", ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis
