Fiona Hill

Fiona Hill (sündinud oktoobris 1965) on Briti-Ameerika politoloog.

Esinemised ja intervjuud

Krimmi annekteerimine 2014. aastal on lõpu algus Vladimir Putinile kui positiivsele jõule Venemaal. Sest kui te väga tähelepanelikult jälgite tema kõnet Krimmi annekteerimise kohta 2014. aasta märtsis, siis näete kogu järgeva eelvaadet. See on juba justkui tema tulevane vaatepunkt, tema kinnisideed, tema ajaloo vaatega kinnisideed, tema nägemus iseendast on justkui ühte sulanud riigiga, selline moodne tsaar ja tema arusaam, et lääs on valmis teda hävitama ja see muutub pärast seda omamoodi messiaanlikuks missiooniks, et asju teises suunas pöörata.
The annexation of Crimea in 2014 is the beginning of the end of, you know, Vladimir Putin being a positive force within Russia. Because if you pay very close attention to his speech on the annexation of Crimea in March of 2014 you see all the foreshadowing of, you know, where we are now. It's already of kind of his view, of kind of his obsessions, his historical obsessions, his view of himself has been kind of fused with the state, that kind of a modern Czar, and his idea that the West is up to get him, and it becomes after that almost a kind of like a Messianic Mission, you know, to turn things in a different direction.
- Fiona Hill, Vladimir Putin and Donald Trump | Lex Fridman Podcast #335, 1:48:17, 4. november 2022

Tema kohta

Fiona Hill oli mõne aasta eest koos Clifford Gaddyga üllitanud raamatu "The Siberian Curse: How Communist Planners Left Russia Out in the Cold". Raamat tuli välja huvitava kontseptsiooniga, nimelt et Venemaa Arktika aladel ei ela mitte liiga vähe, vaid liiga palju inimesi, kelle ülalpidamine sellistes tingimustes on liiga kallis.

Autorid väidavad ka, et Nõukogude Liidu kokkukukkumise üks põhjuseid oligi see, et Siberisse maeti suurte linnade ülalpidamiseks liiga palju raha. Gaddy ja Hill said muidugi kõvasti kriitikat, kuid elu on näidanud, et laias laastus oli neil õigus.

Mulle tundus, et Fiona tahtiski rääkida just Arktikast, mitte arutada geopoliitika üle. Kui ma läksin uue joogi järgi, siis "röövis" üksi seisva Fiona Carl Bildt. Kuulsin, et jutuks oli Hiina. Fiona heitis üle Bildti õla minu poole piinatud pilgu. Pärast rääkisime jälle Arktikast. Mõnuga. Sellega ongi nii, et kes on korra põhjapolaarjoone taga elanud, sellel on Arktika ka igaveseks veres, nagu LSD.
- Aimar Ventsel, "Arktika on siiski tähtis", ERR, 31.01.2024