Garlieb Merkel
Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.
Tema kohta
[muuda]- XVIII sajandi lõpul põhjendas Garlieb Merkel "allakäinud" eesti ja läti orirahvaste uuestisünni idee, mis jäi — küllap ka taassünni printsiibi sügava, üldfilosoofilis-religioosse tausta tõttu — haritud avalikkusse kõlama ja sai hiljem üheks eesti tärkava rahvusluse mõttevara tugisambaks. Merkel rakendas esimesena herderlikku rahvusemõistet balti põlisrahvaste puhul ja maalis nende kuldsest muinasajast, kõrgest kultuuritasemest ja vägevusest saksa-taani vallutuse eelsel ajal meelihaarava pildi. See võlus nii järgnevaid estofiilide põlvkondi kui ka eesti entusiastlikke rahvuslasi XIX sajandi teisel poolel: kuldsest muinasajast kui vabaduse- ja õnneajast sai eestlaste (ja lätlaste) jaoks põhimüüt, nende õiguste järjepidevuse õigustus. Muud rahvusromantilised müüdid või rekonstruktsioonid seondusid nii või teisiti selle põhimüüdiga. (lk 802)
- Ea Jansen, "Muinaseesti Panteon. Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses", Keel ja Kirjandus 12/1998
