Ea Jansen

Ea Jansen (14. november 1921 – 20. aprill 2005) oli eesti ajaloolane.

Kirjutised

• Kultuuriajalugu on traditsioonide ja uuenemiste ajalugu, traditsioonide tekke ja muutumise ajalugu; muutumisi kannab loovisikute mõte ja selle ulatuslik vastuvõtt. (lk 10)
  • Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", 1987

• Ent samas on peaaegu kõigile uurijatele silma torganud mõneti paradoksaalne asjaolu, et kuigi rahvus on üsna üldtunnustatult uueaegne nähtus, on rahvusideoloogiates ometi — mis tahes maa ja rahvaga tegemist ka poleks — eriline tähendus kujutlustel selle rahva ja maa minevikust, soovitavalt võimalikult varasest, millele siis nagu tugineksid antud rahvuse legitiimsus, tema õigus oma kohale päikese all. Seejuures pole tegu mitte lihtsalt ajaloolise mineviku reprodutseerimisega, vaid selle tahtliku töötlemisega, kindlasuunalise rekonstrueerimisega või isegi lausa kunstliku konstruktsiooniga, mis vastab rahvuse vajadustele ning looja maitsele.
• Nii võib eesti rahvust käsitada ka (baltisaksa) haritlaste väljamõeldise või fantaasiana. (lk 802)
• Mõnikord jaotatakse rahvusi ja nende rahvuslikke liikumisi selle järgi, kas vastavatel rahvastel kunagi oli oma riik või mitte — ses mõttes kuuluvad "ajalooliste rahvuste" hulka tšehhid, poolakad, leedulased, ungarlased, horvaadid, norralased, "ajaloota rahvused" on olnud soomlased, lätlased, eestlased, slovakid, sloveenid, kes oma rahvusideoloogiates on sunnitud olnud seetõttu tuginema "vaid etnilistele traditsioonidele ja erilistele müütidele". Ent kunagise riigi olemasolu pole tegelikult pidurdanud ühtki rahvast oma ajaloo dekoreerimisel või heroiseerimisel ega riigi puudumine kaunite romantiliste lugude loomisel oma rahva kunagisest vabadusest, sõltumatusest ja vaimsest õitsengust. (lk 802)
• XVIII sajandi lõpul põhjendas Garlieb Merkel "allakäinud" eesti ja läti orirahvaste uuestisünni idee, mis jäi — küllap ka taassünni printsiibi sügava, üldfilosoofilis-religioosse tausta tõttu — haritud avalikkusse kõlama ja sai hiljem üheks eesti tärkava rahvusluse mõttevara tugisambaks. (lk 802)
  • Ea Jansen, "Muinaseesti Panteon. Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses", Keel ja Kirjandus 12/1998