Mine sisu juurde

Kirjavahemärk

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Interpunktsioon)


Proosa

[muuda]
  • Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena.
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 32


  • Ka Marie kirjaoskus Siberis jääb elu lõpuni, 1939. aastani laitmatuks. Rohkem arusaamatusi on tal lausete lõpetamise ja interpunktsiooniga kui ortograafiaga; peamiseks kirjavahemärgiks on koma. Tuleb nentida, et tuhande üheksasaja kolmeteistkümnendal aastal kirjutati täiesti head eesti keelt — muidugi välja arvatud need sõnad, mida polnud veel olemas ja mille loomiseks oli vaja mehi nagu Aavik ja Veski. (lk 14)
    • Ine Viiding, "Perekonna au", rmt: "Perekonna au. Reportaaž operatsioonilaualt", 1982


  • Ankh-morporklased arvasid, et õigekiri on nagu mingi lisand, mis võib olla, aga ei pea olema. Sellesse suhtuti samamoodi kui kirjavahemärkidesse - pole oluline, kuhu need panna, peaasi, et need on olemas. (lk 18)


  • Panso lavastus "Kuningal on külm" oli mulle nagu õppetööks. Panso tegi väga ilusat ja põhjalikku tööd, ma arenesin selle töö juures. Pean ütlema, et Tammsaare tekst on minule lihtsalt raske. Seal on väga palju sellist meloodiat sees. Panso avas Tammsaare voolavuse, musikaalsuse ja mõttetäpsuse. Muidu on öeldud, et näitleja peab jälgima kirjavahemärke. Aga Panso hävitas komasid ja punkte - ta viis mõtted selliste rühmadeni, kus kolm-neli lauset laksid ühe hingetõmbega. Ta viis kõne väga voolavaks ja ilusaks.

Luule

[muuda]

Kirjavahemärk
on mütsikergitus
vana head sõpra
Pausi kohates

Olgu tervitusjärk
põgus või viivitlev
toimugu avasüli
või ohates
kirjavahemärk
on kombetalitus
tuttavat kohates

  • Velli Verev, "Kirjavahemärk" kogus "Paadilaulud", 1976, lk 16


ruttu riietehoidu see et hõberebased kraedel rääkimata
saarmastest ja naaritsatest on kasutanud juhust
ellu ärganud ja jalga lasknud
ei tohiks kedagi üllatada
ka mitte see mäger kes kiiresti vänderdab kamina poole
vihmavarju saame minna siiasamma trepikotta suure
kuuse alla
rähn leiab et kirjavahemärke on siiski ehk vaja ja
lõpetab loo kolme punktiga
...

  • Jaan Kaplinski, "Ae mets tuleb kohvikusse" kogus "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 78