Isadus

Proosa

• Kõige enam imetlen ma isadust siis, kui näen, et pojal on isa suur nina.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 34

• Peeglid ja isadus on jälestusväärsed (los espejos y la cópula son abominables), sest nad paljundavad ja levitavad seda [maailma].
  • Jorge Luis Borges, "Tlön, Uqbar, Orbis tertius", rmt: "Hargnevate teede aed", tõlkinud Ott Ojamaa. Loomingu Raamatukogu 1972, nr 5/6, lk 14

• "Haiglasse tulles ütlesid, et sul ei ole lapsi."

"Ütlesin või?"

"Jah. Ma küsisin."

Jim vaatab aknast välja. Piimvalge taevas, palavikukollased triibud.

"Mul ei olnud sellist tunnet, et mul oleks lapsi. Mulle tundus, et mul ei ole midagi."

"Ja nüüd?"

"Nüüd ma enam ei tea."

• Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 28