Künd
(Ümber suunatud leheküljelt Kündmine)
Künd on mulla kobestamine ettevalmistusena seemne külvamiseks. Sageli on selleks tarvitatud atra, mida veab inimene, loom või masin. Traditsioonilised künniloomad on olnud näiteks härjad, hobused ja pühvlid.
Proosa
[muuda]- Ja usu või ära usu, aga ükskord saabuski selline moment, kus Must oli adra ette rakendatud. Õigem oleks öelda, et ader oli talle taha rakendatud. Iga kord, kui me hobuse adra ette vedasime ja elavalt nõu hakkasime pidama, mida nüüd tuleks teha, astus Must adra eest ära ja hakkas rohtu krõmpsutama. Lõpuks sidus Roosimemm hobuse ohjepidi aia külge kinni ja kolm nooremat inimest - vanaema, Heleene ja mina - lohistasid adra talle taha. (lk 45)
- Uljas Must jõudis vao otsa. See, mis vaost järele oli jäänud, tuli nüüd küll ümber nimetada, aga meil ei olnud ei aega ega tahtmist arutada, mis nime talle anname, kas songermaa või ülesküntud uudismaa või valesse kohta rajatud kuivenduskanal.
- Must jõudis vao otsa - ja mis siis? Ta sööstis otsustavalt, sammu aeglustamata, läbi nõgesepadriku ja nõtkete pajuokste. Ader lohises mööda maad, hüples ja jättis järele mustava vao, nii sirge ja ühtlase nagu joonlauaga tõmmatud. Ainult et kartuleid seal ei kasvanud, kartulipõld oli juba mõni aeg tagasi lõppenud ja see paik ei vajanud üldse mingit harimist. (lk 46)
- Asta Kass, "Pahupidi puhkus", 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006
- "See jalg on ikka õigel teel, kes adra taga käib," meenutasin tuntud lauset. Iga töö on aus, iga tegevus seisab õigel teel, kui seda ausalt tehakse. Künd ergutab mõtlemist, laiendab fantaasiat. Muistsed kreeka mõttetargad jalutasid selleks, et selgemini mõtelda. Adra taga kõndijal on kindlasti selgemad mõtted kui laua taga istujal. Kahju, et nüüdse aja riigijuhid ei käi kündmas, vastasel juhul oleksid asjad paremal järjel, kui need on praegu.
- Oskar Lõvi, "Kolm naist. Alma", Tallinn: Varrak, 2005, lk 209
Luule
[muuda]Rutta, rutta, ruunakene,
vea vagu virgasti!
Õhtu sõuab, õhtu jõuab,
pea raugeb päikene.
Ribake veel linamaada —
seitse sülda laiuti —
ülesse meil ühes aada
ligineva õhtuni.
- Marie Heiberg, "Kündja laul", rmt: "Käisin üksi tähte valgel" (1988), lk 20
Vanasõnad
[muuda]- Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab!
- Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe.
- Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma.
- Rohunina tärkab, künnimees ärkab.
- Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929