Kakofoonia

Blanche Paymal-Amouroux, "Kahe kooripoisi dissonantne lauluharjutus" (1893)

Luule

Kakofoonia: ole tervitatud!
Kõrvadele valus võnkesagedus,
lase käia, okserööked laval,
palun! Pikk kusejuga ekraanil
või luuletuses, kaka mudilasteatris, jaa.
Estraadiballaadid, olgu peale.
Aga neonatsid? Populistlikud klounid?
Aga koalitsioon?
Nüüd ilmutab ennast hea maitse piir.

• Maarja Kangro, "Maitsest", ERR, 22.08.2019

Proosa

• Kasper tundis, et ta on interneti jaoks liiga vana. Mitte et ta ei oleks selle kõla armastanud, küberruum kõlas nagu põhjatu kakofoonia, nagu odavaim mõeldav laadaveiderdamine turuväravas avaliku tualeti kõrval. Kogu maailma helid, ühendatud omavahel madalaimal võimalikul organisatsioonilisel tasemel. Meie kõigi sisemine sulipoiss armastab internetti. (lk 270-271)
  • Peter Høeg, "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008